Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muu hulgas pikendatakse õigust saada haigushüvitist alates teisest haiguspäevast.

Valitsuse algatatud eelnõuga (355 SE) luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustatava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Eelnõuga nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist alates teisest haiguslehe päevast.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel (genereerida see tõend ja võimaldada seda vaadata või mitte). Infosüsteemis olevate andmete säilitustähtajad on toodud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning meditsiinilisi andmeid säilitatakse üldjuhul tähtajatult ning teatud andmetele on sätestatud lühem tähtaeg. Kuna vastavustõendite tähtajatut säilitamist ei ole vaja, tuuakse eelnõus lühem tähtaeg.

Eelnõu teine lugemine algas eilsel istungil, kuid jäi siis istungiaja lõppemise tõttu pooleli. Eilsel istungil võtsid läbirääkimistel sõna Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helmen Kütt (SDE), Siim Pohlak (EKRE), Kalle Grünthal (EKRE), Mart Helme (EKRE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Lauri Läänemets (SDE), Mihhail Lotman (I), Siret Kotka (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Ruuben Kaalep (EKRE), Kert Kingo (EKRE), Paul Puustusmaa (EKRE), Martin Helme (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Urmas Reitelmann (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Riina Sikkut (SDE), Merry Aart (EKRE), Leo Kunnas (EKRE), Anti Poolamets (EKRE) ja Alar Laneman (EKRE). Läbirääkimised jätkusid tänasel istungil, kus võtsid sõna Riho Breivel (EKRE), Rene Kokk (EKRE), Andres Metsoja (I), Jaak Valge (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Indrek Saar (SDE).

Helmen Kütt (SDE) ja Siim Pohlak (EKRE) tegid oma fraktsioonide nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu 56 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Teise lugemise läbis veel üks eelnõu

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE), milles tehtavad muudatused seonduvad riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse rakendamisega. Eelnõuga laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Peale selle täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Helle-Moonika Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Arupärimine diskrimineerimisest

Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Eduard Odinets, Lauri Läänemets, Jaak Juske ja Helmen Kütt esitasid kultuuriministrile arupärimise perede diskrimineerimise kohta ajendatuna juhtumist Tartu Kunstimuuseumis (nr 50). Muuseum keeldus müümast perepiletit koos kahe lapsega muuseumi külastada soovinud emale, kuna leidis, et perepileti müümiseks peab koos lastega olema kaks täiskasvanut. Arupärijad soovisid teada, mida on Kultuuriministeerium ette võtnud, et vältida taolisi seaduserikkumisi teistes riigimuuseumides.

Kultuuriminister Anneli Ott ütles oma vastuses, et Tartu Kunstimuuseumis toimunud vahejuhtum on kahetsusväärne, kuid see on üksikjuhtum ja varem selliseid kaebuseid ministeeriumile esitatud pole. Ott sõnas, et ministeerium palus muuseumidel üle vaadata, kuidas nad on sooduspileteid reguleerinud, kuna seadus näeb ette, et sooduspilet on kuni kahele täiskasvanule ja lastele. Ta märkis, et täiskasvanu ei pea seejuures olema pereliige, vaid tähtis on, et laste turvalisus oleks tagatud. Oti sõnul võivad perepiletiga muuseumi külastada ka näiteks kaks sõbrannat oma alaealiste lastega. Ta kinnitas, et seaduse tõlgendamist on muuseumile selgitatud ja märkis, et see nõue kehtib peale riigimuuseumide ka halduslepingu alusel riigile kuuluvatele muuseumidele. „Peame väga oluliseks, et seda võrdse kohtlemise printsiipi kõik meie muuseumid järgiksid,“ lausus Ott.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Kalle Grünthal (EKRE), Peeter Ernits (EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Mart Helme (EKRE) ja Aadu Must (K).

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside