Riigikogu võttis vastu kolm seadust ja kaks otsust: 

56 poolthäälega (2 vastu, 2 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus (463 SE), mille rakendamine tagab metsade kaitse ja nende säästva majandamise, sealhulgas metsade elustiku mitmekesisuse, metsade hea tervise ja tootmisvõime säilimise. Samuti loob võimaluse metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks ning metsasektoriga seotud sotsiaalsete ja piirkondlike eesmärkide täitmiseks. Metsaseaduse muudatused baseeruvad Riigikogu poolt 2011. aastal vastuvõetud Metsanduse arengukaval aastani 2020. 

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool rõhutas, et jätkusuutliku metsanduse peamiseks näitajaks tulevikuvaates on metsavara võimalikult optimaalne kasutamine. “Metsade kasutamine ja mõistlik raie tagab meile pideva tulu ja kindlustab maapiirkonnad töökohtadega,” ütles Nool. Ta pidas oluliseks metsade aktiivset majandamist püsiva puiduvoo tagamiseks, aga ka metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. 

Metsaressurss vajab pidevat hoolt ja metsaomanikud peavad olema motiveeritud seda tegema. Selleks vähendatakse metsaseaduse muudatustega piiranguid väikemetsaomandi kasutamiseks ja luuakse võimalused paberivabamaks lubade menetlemiseks. Samuti parandatakse metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitse võimalusi kaitsealadel, muudetakse selgemaks erametsaomanike toetamist ja antakse avalikkusele rohkem teavet metsatöödest. 

66 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (501 SE), mis pikendab kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse aega ning muudab kohustuslike pensionifondide osakute pärimise korda. 

49 poolthäälega (7 vastu, 3 erapooletut) võeti vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seadus (494 SE), mis korrastab riigilõivumäärasid tulenevalt põhjendatud ja kulupõhisuse printsiibist. Kuna suur osa arhiiviteatiseid on vajalikud pensionide määramiseks, on arvestatud ka maksevõimelisuse põhimõttega. 

46 poolthäälega (20 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2012. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (476 OE). Majandusaasta koondaruanne koosneb järgmistest osadest: tegevusaruanne; riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne; täiendav informatsioon kohalike omavalitsuste kohta; täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. 

72 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu Riigikogu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (539 OE), millega nimetati Riigikogust lahkunud Aadu Musta asemele delegatsiooni juhi asetäitjaks Aivar Riisalu. 

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE). Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise eelnõu. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel, siis kohandatakse eelarve tulenevalt muutunud olukorrast riigiasutuste poolt seatud eesmärkide saavutamiseks. 

Valitsuse algatatud vandetõlgi seaduse eelnõuga (460 SE) määratletakse vandetõlgi õiguslik seisund ja sisustatakse vandetõlgi kutsetegevuse mõiste. Eelnõu kohaselt on vandetõlk isik, kes osutab kutsetegevusena dokumentide tõlkimise teenust ja seaduses sätestatud juhtudel täidab muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Vandetõlgi kutsetegevuse hulka kuulub dokumentide tõlkimine sellel tõlkesuunal, mille kohta on talle antud vandetõlgi kutsetunnistus, ning seaduste ja välislepingute tõlkimine avaliku ülesandena, samuti ärakirjade ja väljatrükkide kinnitamine ja isikute nõustamine dokumentide tõlkimise raames. Eelnõu sätestab, et enne vandetõlgi seaduse jõustumist ametisse nimetatud vandetõlkidele väljastab justiitsminister uued kutsetunnistused ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Enne vandetõlgi seaduse jõustumist väljastatud ametitunnistused kehtivad kuni uute kutsetunnistuste väljastamiseni.       

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) ajakohastab ja täpsustab nõudeid veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse ja paisu kohta. Nähakse ette anda keskkonnaministrile õigus kehtestada miinimumvoolu hulga määramise metoodika. Eelnõu kohaselt saab Keskkonnaamet õiguse nõuda kalade läbipääsu tagamist nendel veekogudel, mis pole võetud lõheliste veekogude kinnitatud nimistusse. Keskkonnakomisjon pidas vajalikuks muuta veeseaduses sisalduvat üleminekusätet selliselt, et enne 1. jaanuari 2010 avalikku veekogusse rajatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul saab hoonestusluba taotleda senise tähtaja 31. detsembri 2013 asemel hiljemalt kuni 31. detsembrini 2016. Eelnõu tagab veekogude tõhusama kaitse. Eelnõu vähendab vee paisutamiseks erikasutusloa taotlemise ja menetlemisega kaasnevat halduskoormust. Muudatused soodustavad suuremahulisi investeeringuid, mille eelduseks on pikaajaline vee erikasutusõigus. Seoses sellega muudetakse vee erikasutusload tähtajatuks. Eelnõu viib põhjaveealased sätted kooskõlla EL veepoliitika raamdirektiiviga ning põhjaveedirektiiviga. 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (209 & 469 SE) viib Eesti seadused kooskõlla laste seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist käsitleva EL-i vastava direktiiviga. Sellega kehtestatakse konkreetsed kaitsemeetmed seksuaalselt väärkoheldud laste jaoks ning reguleeritakse lastepornovastast võitlust. Lisaks käsitleb direktiiv seksuaalkuriteo ohvriks langenud lapse kohtlemist, väärkohtlemisest teatamist, õiguskaitsevahenditele juurdepääsu tagamist ning lapsohvritele lühi- ja pikaajalise abi andmist. Ühtlasi kehtestab direktiiv miinimumnõuded laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisudele ja karistustele. 

11. novembri istungil otsustas õiguskomisjon ühendada eelnõud (209 SE) ja (469 SE), ühendamisega nõustusid mõlema eelnõu algatajad. Eelnõude ühendamise põhjuseks on, et mõlemad eelnõud soovivad sõnaselgelt kriminaliseerida alaealiselt seksi ostmise. 

Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise: 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (478 SE) soovitakse täiendada seadust sättega, mille alusel kuuluksid vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel arvestamisele gümnaasiumis õppivad need perekonnaliikmed, kes ei ole alaealised. 

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu
(505 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv tarbija õiguste kohta. Sisuliselt luuakse kõnealuse direktiiviga uus väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute ning sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioon, mis lähtub maksimumharmoneerimise printsiibist. See tähendab, et liikmesriigid ei tohi säilitada ega vastu võtta sätteid, mis erinevad direktiivis sätestatust. Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et suureneb oluliselt ettevõtja kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. Teine olulisem muudatus puudutab tarbija taganemisõigust. Sama valdkonda puudutavad direktiivid, mis lähtuvad minimaalse ühtlustamise printsiibist, tunnistatakse kehtetuks.  

Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (520 SE) muudetakse EL-i liikmesriigi kodaniku kandideerimisõiguse korda. Kandideerimisõiguse sisu ei muudeta. Täpsustatakse haldusorganite vahelist suhtlust Eesti ametiasutuste ja EL-i pädevate asutuste vahel, millega ei kaasne olulist ega keskmist haldusorgani tegevuse kasvu. Muudatuse aluseks on EL-i vastav direktiiv, mille kohaselt elukohaliikmesriigid on kohustatud teavitama kandideerimisavaldusest päritoluliikmesriiki, et kontrollida, kas liidu kodanikult ei ole päritoluliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise õigust ära võetud. 

Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (508 SE) luuakse Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimiv süsteem sõiduki ja selle omaniku või vastutava kasutaja andmete vahetuseks, et hõlbustada EL-i liikmesriigis, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis, registreeritud sõidukitega toime pandud liiklusväärtegude (eelkõige automaatse liiklusjärelevalvesüsteemi poolt tuvastatud juhtumite) menetlemist. Väärteomenetlejal tekib võimalus esitada päring teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud sõidukite omanike, vastutavate kasutajate ja kasutajate andmete saamiseks. 

Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE) viib sisse muudatused tulenevalt EL-i vastavast määrusest, mis käsitleb bussisõitjate õigusi. Määrust kohaldatakse reeglina vaid liinivedude puhul, kus läbitakse 250 kilomeetrit või rohkem. Määruses on aga ka sätted, mida kohaldatakse ka väiksema vahemaa puhul kui 250 kilomeetrit. Eelnõuga antakse majandus- ja kommunikatsiooniministrile õigus kehtestada loetelu bussijaamadest, kus antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele. Eelnõu näeb ette ka piisavalt asjakohase ja arusaadava teabe edastamise puuetega inimestele, samuti kohustab looma mehhanismi, kuidas puuetega inimesed oma kaebusi saavad lahendada. 

Riigikogu ei arutanud tänasel istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE) esimesel lugemisel seoses ettekandja välislähetusega. 

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus 

Tagasiside