Riigikogus täna teise lugemise läbinud eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel.

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (191 SE) võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria – kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid. Eelnõu näeb ette lubada kergliikur sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda, erandina ka sõiduteele. Reguleeritakse tee ületamise nõuded ja tee andmise kohustused ning kergliikuri juhi kohustused ohutuse tagamisel. Suurimaks sõidukiiruseks kehtestatakse kergliikurile 25 km/h, seejuures jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäijat mitte ohustava kiirusega.

Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse 10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit. Samuti kehtestatakse nõuded kergliikurite võimsusele, helkurite ja tulede kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. 

Täiendavalt täpsustatakse jalgrattureid, pisimopeedi- ja mopeedijuhte puudutavaid nõudeid, eelkõige nende asukohta teel ja tee andmise kohustustega seonduvat.

Samuti sisaldab eelnõu üleminekusätet, millega võimaldatakse isikutel, kes on enne seaduse jõustumist soetanud kergliikuri, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h, seda edasi kasutada juhul, kui kergliikuri kiirust piiratakse 25 kilomeetrini tunnis.

Täna heaks kiidetud muudatusettepanekutega täpsustatakse muu hulgas jalakäijast ohutut möödumist, kohustusi piiratud nähtavuse korral ja turvalisusnõudeid asulavälisel teel laste juhuveol kasutatavates bussides.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid ja Jevgeni Ossinovski.

Esimese lugemise läbis neli eelnõu

Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (246 SE) eesmärk on parandada investeerimistingimusi Euroopa Liidu ja Vietnami vahel. Leping toob Euroopa investoritele kasu, tagades kõrgetasemelise investeeringute kaitse Vietnamis, jättes samas lepinguosalistele õiguse valdkonda reguleerida ja kehtestada õigusnorme.

Lepinguga luuakse investeerimiskohtu süsteem, mis on välja töötatud, et tagada kodanike õiguste kaitse investeerimisvaidluste läbipaistva ja sõltumatu lahendamise teel.

Nimetatud lepingule kirjutas Eesti alla 25. juunil 2019.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (241 SE) korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.

Eelnõuga on Eestis töötamise regulatsioonis kavas luua järgmised muudatused: lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja piirata lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist samadel tingimustel; kehtestada töötasu nõuded lühiajalisele töötamisele hooajatöötajana; kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue.

Eestis õppimise regulatsioonis on kavas luua järgmised muudatused: piirata pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele; täpsustada välismaalast õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavaid nõudeid; lõpetada tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajadusepõhise õppetoetuse maksmine; kehtestada lisatingimused tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasale elamisloa andmiseks; korrastada Eestisse elama jäämise tingimusi välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Rõivas (RE), Jaak Valge (EKRE) ja Lauri Läänemets (SDE).

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (225 SE) tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv, et vältida Euroopa Liidu õiguses toodu kordamist. Nimelt kohaldub alates käesoleva aasta 25. detsembrist erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule Euroopa Liidu määrus. Käesoleva eelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Erisööt on sööt, mis on oma koostisest või tootmistehnoloogiast tulenevalt ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eestis söödetakse erisööta peamiselt kassidele ja koertele, näiteks eesmärgiga toetada lemmiklooma südamefunktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse korral.

Seaduse jõustumine on kavandatud 25. detsembrist 2020, sest nimetatud tähtpäevast alates tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Veterinaar- ja Toiduametile, mille eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.

Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.

Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]