Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna teise lugemise põhiseaduskomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on lihtsustada ametiisiku huvide deklareerimist.

Eelnõu (143 SE) menetluse käigus viidi sisse viis muudatusettepanekut. Põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt selgitas muudatusettepanekute sisu, mis puudutasid avaliku sektori ja erasektori korruptsiooni eristatust, deklarandi saadud ja tehtud varalisi soodustusi ning nende deklareerimist. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub eelnõu seadusena tänavu 1. mail.

Läbirääkimistel võttis sõna Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhin, kes juhtis tähelepanu korruptsioonikuritegude statistikale riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE), mis muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist.

Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Keskkonnaamet tegeleb sarnaste ülesannetega ka praegu.

Eelnõu näeb ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 000 euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul esitati eelnõule 12 muudatusettepanekut. Ta tõi välja, et muudatuse kohaselt on võimalik saata kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade ja kaitsekohustuse teatis lisaks tähtkirjale ka elektrooniliselt.

Ühe muudatuse kohaselt tekib võimalus taotleda loodushoiutoetust liigi ja elupaiga tegevuskavaga määratud poollooduslike koosluste säilitamiseks vajalike tööde tegemisel. Eelnõu uue sõnastuse kohaselt saab keskkonnaminister õiguse kehtestada määrusega kinnisasja valdajale makstud loodushoiutoetuse tagasinõudmise korra.

Veel viidi seadusesse sisse muudatus, et riigikaitse tarbeks saab looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus üldreeglina on ehitamine keelatud, looduskaitseala kaitse-eeskirjaga lubada näiteks uue tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist, rekonstrueerimist ja laiendamist. Samuti viidi sisse muudatus, et rannal ja kaldal ei laiene ehituskeeld maakaabelliini paigaldamisele ning olemasoleva elamu juurde tehnovõrgu ja -rajatise rajamisele.

Eelnõu näeb ka ette, et kõik seadusest tulenevalt moodustatud kaitsealad ja looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad tuleb vastu võtta 2023. aasta 1. maiks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vabaerakonna fraktsioonist Külliki Kübarsepp ja Jüri Adams, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist Mark Soosaar, Keskerakonna fraktsioonist Peeter Ernits ning Reformierakonna fraktsioonist Keit Pentus-Rosimannus.

Riigikogu lõpetas rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Panga reservkapitali suurendamine” eelnõu (183 OE) esimese lugemise. Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer ütles, et eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eesti Pangal jätkata reservkapitali suurendamist 200 miljoni euro võrra, 300 miljoni euroni. Holsmer selgitas, et Eesti Pank peab vajalikuks suurendada oma kapitalipuhvreid tulenevalt riskihinnangutest ja võrdlusest teiste Euroopa keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade kapitalivarudega.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme, kelle sõnavõtule vastas kommentaariga Remo Holsmer.

Riigikogus oli esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (147 OE), mis näeb ette siduda riikliku vanemahüvitise saamine lapse arstlikus kontrollis käimise kohustusega.

Eelnõu esitaja Olga Ivanova ütles, et perearstidel on küll kohustus lapsi jälgida, kuid vanematel pole kohustust neid lapsi jälgimisele tuua. „Süsteem on üles ehitatud pelgalt vanemate vastutustundele,“ ütles Ivanova. Tema sõnul motiveeriks lapse arstlikus kontrollis käimise kohustuse sidumine vanemahüvitisega majanduslikult vähekindlustatud vanemaid, kuna toetus on raha, millega vanemad igakuiselt arvestavad.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Marika Tuus-Laul palus eelnõule toetust. Reformierakonna nimel sõna võtnud Vilja Toomast, Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Monika Haukanõmm ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Helmen Kütt tõid välja põhjused, miks ettepanek soovitud eesmärki ei täida.

Antud eelnõu menetlemine jäi pooleli Riigikogu istung tööaja lõppemise tõttu ja jätkub homme.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside