Riigikogus läbis teise lugemise komisjonide protokolle põhjalikemaks muutev eelnõu
Riigikogu läbis teise lugemise parlamendi kodu- ja töökorda muutev eelnõu, mis näeb ette komisjonide istungite protokollide muutumist põhjalikemaks ja kohustab protokolli kirjutama nimeliselt saadikute seisukohti ja hääletustulemusi.
Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (175 SE) kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ja vastuvõetud otsuste ning seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti refereeritakse nimeliselt ning samuti kantakse nimeliselt protokolli hääletamistulemused.
Samuti täpsustab eelnõu Riigikogu otsuste jõustumist. Eelnõu kohaselt jõustub Riigikogu otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Eelnõu näeb ette ka ühe lugemisega arutatavate Riigikogu otsuse eelnõude loetelu täiendamist, kuhu lisatakse Riigikogu eri-, uurimis- või probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõu, sest nende puhul ei ole otstarbekas ega vajalik läbi viia mitut lugemist. Muudatuse elluviimisel sujuks liikmete vahetus kiiremini.
Teiseks lugemiseks oli eelnõule esitatud kümme muudatusettepanekut, mis puudutasid komisjonide helisalvestisi ja muid abimaterjale, huvigruppide kaasamist, saadikute kuulumist komisjonidesse ning saadikute õigusi küsimuste esitamisel Riigikogu istungil. Teise lugemise käigus viis Riigikogu eelnõusse sisse muudatusettepaneku, mille kohaselt kaasavad komisjonid eelnõude arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud ka samade eelnõude ettevalmistamisse ja kes soovivad osaleda arutelul komisjonis.
Põhiseaduskomisjoni nimel eelnõu ette kandnud Kalle Laanet rõhutas, et seaduseelnõu eesmärk on ära täpsustada, mida peab sisaldama komisjoni istungi protokoll. Ta lisas, et eelnõu kohaselt hakkavad protokollid olema piisavalt põhjalikud ja isikustatud, et aru saada kuidas otsusteni jõuti.
„See, kuidas suudetakse nõuetele vastav protokoll koostada, on iga komisjoni enda otsus,“ ütles Laanet. „Selleks, et tagada protokolli vastavus seadusele, on võimalik kasutada abimaterjale, mis võivad olla muu hulgas ka näiteks helisalvestised. Ja kui me räägime abimaterjalist, siis abimaterjali kasutamise ja säilitamise otsustab komisjon liikmetega läbi rääkides, et mida sellega tehakse.“
Laanet märkis, et 11 alatisest komisjonist salvestab praegu oma istungeid kolm komisjoni ja kaks salvestavad osaliselt ning kolmest erikomisjonist salvestab kaks komisjoni.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 30 saadikut, vastu oli 48 ning erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud Riigikogu toetust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Adams, Andres Herkel, Mart Helme, Mart Nutt, Märt Sults ja Eiki Nestor.
Riigikogu võttis vastu Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (128 SE), mis täpsustab meresõiduohutuse-alaseid nõudeid. Täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt EL-i vastavast direktiivist. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet.
Muudatuste põhirõhk on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbiviidava juurdluse eristamiseks veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest. Eelnõu täpsustab laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.
Veeteede ameti turujärelevalve pädevust laiendatakse väikelaevadelt ka jettidele. Maanteeametilt võetakse nimetatud järelevalvepädevus ära, kuna neil puudub vastav kompetents ning praktika.
Seaduse poolt hääletas 70 saadikut, vastu oli 6 ning erapooletuid ei olnud.
Riigikogus jäi pooleli põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE) teine lugemine. Eelnõuga kaasajastatakse valimiste läbiviimise, korraldamise ja järelevalve korda. Riigi tasemel valimiste korraldajaks saaks seadusemuudatuste kohaselt riigi valimisteenistus, mis moodustatakse Riigikogu Kantselei eraldiseisva struktuuriüksusena kantselei valimiste osakonna baasil ja on valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. Vabariigi Valimiskomisjon jääb valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks, kes teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.
Eelnõuga laiendatakse ka isikute võimalusi valimisrikkumistest teada andmiseks. Isikule tekib eelnõu kohaselt õigus esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades isikul probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.
Seadus jõustuks eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2017.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anneli Ott, Oudekki Loone, Siret Kotka, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Martin Helme, Andres Herkel ja Jüri Adams.
Eelnõu teine lugemine jätkub homsel istungil.
Samuti lükkusid homsele istungile põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) esimene lugemine, vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu (177 SE) esimene lugemine ning vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine.
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201603221000
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]