Riigikogus teise lugemise läbinud eelnõud puudutavad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemist, finantsjärelevalvet ja Euroopa Parlamendi liikmete osalemist kohalike omavalitsuste töös.

Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (345 SE) ajakohastatakse viiteid Euroopa Komisjoni määrustele, mis rakendavad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.

Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) rakendavad määrused. Määrustes on sätestatud ELi HKSi toimimise üksikasjad neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021–2030. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta, mille eesmärk on aidata kaasa heitkoguste kulutõhusat vähendamist toetavate investeeringute hoogustamisele vähemjõukates ELi riikides.

Eelnõu kohaselt määratakse moderniseerimisfondi vahendite kasutuse eesmärgid ja jaotus ning vahendite kasutamise eest vastutavad ministrid riigi eelarvestrateegias, et suunata moderniseerimisfondi vahendid riigile olulistesse valdkondadesse, et saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke. Moderniseerimisfondi vahendeid saab kasutada toetamaks taastuvenergia, energiatõhususe, energia salvestamise, energiavõrkude moderniseerimise tegevuste elluviimist, samuti vähese CO₂-heitega majandusele õiglast üleminekut piirkondades, mis tuginevad suure CO₂-heitega majandusele, näiteks Ida-Virumaal. Energiatõhususe arendamist on võimalik toetada ka transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonnas.

Jagatud kohustuse määruse alusel on Eestil kohustuslik kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttase aastaks 2030 ning iga-aastaste heite vähendamise sihttasemete trajektoor perioodil 2021-2030 transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites, kusjuures sihttasemed on sektorite-ülesed. Eesmärkide täitmise tagamiseks on liikmesriikidel lubatud määruse alusel loodud heitkoguse ühikutega kaubelda. Selle võimaldamise eeldusena sätestatakse jagatud kohustuse määruse sektorites heitkoguse ühikutega kauplemise põhimõtted ning kauplemise korraldamise, müügi- ja ostulepingute, kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord ning taotleja kohustused.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Jaak Valge, Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Riho Breivel, Merry Aart, Kert Kingo, Uno Kaskpeit, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Alar Laneman, Leo Kunnas, Urmas Reitelmann, Rene Kokk, Martin Helme, Siim Pohlak (kõik EKRE), Tarmo Kruusimäe (I), Riina Sikkut (SDE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 49 ja 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks.

Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (380 SE) laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus finantsteenuste tarbijatele hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Seletuskirjas märgitakse, et teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks „reklaamitakseˮ välja selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest koheselt ka teavitada või hoiatada. Hoiatusteated avaldab Finantsinspektsioon üldjuhul enda veebilehel.

Eelnõule lisatud muudatustega täpsustatakse Finantsinspektsiooni hoiatusteadete avalikustamise sätteid. Eelnõu kohaselt võib inspektsioon enne hoiatusteate avaldamist teha päringu muu hulgas isikule, kes on või keda võib teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Muudatus täpsustab, et inspektsioon võib hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta teha vastava järelepärimise ka muule isikule.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel, Martin Helme, Peeter Ernits, Kalle Grünthal, Henn Põlluaas, Paul Puustusmaa, Kert Kingo, Jaak Valge, Anti Poolamets, Merry Aart, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Rene Kokk, Siim Pohlak, Alar Laneman, Urmas Reitelmann ja Leo Kunnas (kõik EKRE).

Rene Kokk tegi EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 42.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.

Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega.

Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Grünthal, Jaak Valge, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlak, Mart Helme, Paul Puustusmaa, Rene Kokk, Merry Aart, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Riho Breivel, Martin Helme, Ruuben Kaalep, Leo Kunnas, Alar Laneman, Urmas Reitelmann, Uno Kaskpeit ja Peeter Ernits (kõik EKRE).

EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ettepaneku poolt hääletas 4 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 40.

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsus „Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (398 OE) arvatakse delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert ja nimetatakse delegatsiooni juht Sven Sester delegatsiooni asendusliikmeks. Delegatsiooni juhiks nimetatakse Mati Raidma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme (EKRE) ja Jürgen Ligi (RE).

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 83 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi 3.

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsusega „Riigikogu otsus „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (399 OE) arvatakse delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Delegatsiooni juhi asetäitjaks nimetatakse Sven Sester ning delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas (EKRE), Aadu Must (K) ja Jürgen Ligi (RE).

Otsuse vastuvõtmise poolt oli 79 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi 3.

Istungiaja lõppemise tõttu jäi pooleli ühe eelnõu teine lugemine

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) nähakse ette, et volikogu liikme volitused peatatakse seoses töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Ametnikke kavandatav muudatus ei puuduta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel, Martin Helme, Paul Puustusmaa, Jaak Valge ja Henn Põlluaas (kõik EKRE).

Eelnõu teist lugemist jätkatakse kell 10 algaval Riigikogu istungil.

Istungiaja lõppemise tõttu lükkusid järgmisele, kell 10 algavale istungile

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) ja korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine ning valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) kolmas lugemine.

Samuti lükkus järgmisele istungile haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu.

Lisaks lükkusid järgmisele istungile valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE), valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE), valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE), valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE), valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE), valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) ning valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) teine lugemine ja valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) ning valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) esimene lugemine.

Eile kell 14 alanud istung lõppes täna kell 9.32.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]