Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu, mis aitab kaasa atmosfääriõhu kaitse eesmärkide täitmisele, suunates kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutest laekuvad vahendid kliimaga seotud meetmetesse.

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) eesmärk on kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra selgitas, et seaduse muutmine annab riigile võimaluse tagasi nõuda ligi miljon eurot nendelt, kes on seda vääralt kasutanud. Tagasinõudmise otsuseid on tema sõnul tehtud 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta sügiseni kokku ligikaudu 10 protsendi ulatuses elektriautode toetuseks ette nähtud vahendite kogumahust.

Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses.

Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 2017. aasta 1. jaanuarist jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Teise lugemise käigus tegi juhtivkomisjon ettepaneku jätta eelnõust välja §-st 1 punkt 3, mis puudutab kliimamuutuste leevenduseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuste tagasinõudmise osa.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada.

Algataja esindaja Andres Ammas ütles oma sõnavõtus, et eesmärk on luua regulatsioon, mis kohustab valitsust saatma eelarvestrateegia teatud ajaraamides Riigikogule kinnitamiseks. Samuti on sellega seoses vaja muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, täiendada seda ühe uue paragrahviga ja reguleerida niimoodi eelarvestrateegia menetlemist Riigikogus, lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, kes esitasid oma argumendid eelnõu kohta.

Riigikogu lükkas häältega 44 poolt ja 24 vastu esimesel lugemisel tagasi Vabaerakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.  Eelnõu (291 SE) eesmärk oli tagada, et olulise avaliku huvi ilmnemisel eraomandile seatavad olulised piirangud kompenseeritakse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Igor Kravtšenko.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]