Riigikogus läbis teise lugemise joobes sõidukijuhtide karistust karmistav eelnõu
Riigikogu istungi päevakorras oli täna 19 eelnõu, neist neli võttis Riigikogu seadusena vastu. Samas lõpetas Riigikogu 13 eelnõu teise lugemise, nende hulgas läbis teise lugemise eelnõu, millega karmistatakse korduvalt joobeseisundis juhtimisega vahele jäänud sõidukijuhtide karistust.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõuga (328 SE) karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.
Eelnõuga stimuleeritakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.
Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas. Eelnõuga sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb.
Teise lugemise käigus viidi sisse kolm muudatusettepanekut. Õiguskomisjoni poolne ettekandja Raivo Aeg selgitas muudatuse sisu, et täielikult ei saa tingimisi karistust kohaldada ja osaliselt tuleb ka reaalset karistust kohaldada. Lisakaristusena määratakse ka kohustus juhtimisõiguse äravõtmise osas. Muudatus on tema sõnul vajalik eeskätt selleks, et liikluskuriteo puhul, kus joobeseisundis sõidukijuht on põhjustanud inimesele raske tervisekahjustuse või surma, ei oleks süüdlase karistamine kergem, kui liikluskuriteo puhul, mis toimus ettevaatamatusest.
Teine muudatus sätestab, millise kuriteo puhul täielik karistusest tingimisi vabastamine om välistatud. Kolmanda muudatusena jäeti eelnõust välja paragrahv, mis käsitles karistusregistri seaduse muudatusi.
Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, eelnõu teine lugemine katkestada, ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 28 ja vastu oli 48 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu neli seadust:
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (428 SE), mis suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi. Seaduse poolt hääletas 52, vastu oli seitse ning erapooletuks jäi neli Riigikogu liiget.
Seaduse eesmärk on avardada ettevõtete kapitali kaasamise võimalusi, ühendada II ja III pensionisamba info ühele pensionikontole ning soodustada välisriigi isikute võimalust Eestisse investeerida.
Keskdepositoorium on asutus, mis peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest seadus avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis. Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).
Teise lugemise käigus viidi seadusesse sisse üheksa muudatusettepanekut. Üks neist on koostatud lähtuvalt AS Eesti Väärtpaberikeskuse ettepanekutest, mille eesmärgiks on muuta vabatahtliku pensionifondi osakud pensioniregistri esemeks alates seaduse jõustumisest üldises korras.
Üks muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt MTÜ Finance Estonia ettepanekust suurendada väärtpaberite avaliku pakkumise prospektivaba künnist 1 miljonilt 2,5 miljonini. Selle eesmärk on tagada naaberriikidega võrreldava prospektivaba künnise kehtestamine.
Läbirääkimistel võttis Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Maris Lauri. Ta märkis, et fraktsioonipoolse protestina halva menetluspraktika pärast Reformierakond hääletusel ei osale.
Riigikogu võttis häältega 80 poolt ja seitse vastu valitsuse algatatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 ratifitseerimise seaduse (408 SE).
Konventsiooni eesmärk on tõhustada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja riigisiseste kohtute omavahelist suhtlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas.
Protokolliga luuakse uus menetlus, mis võimaldab riigi kõrgeimatel kohtutel küsida EIKilt nõuandvaid arvamusi poolelioleva riigisisese kohtuasja raames konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. Deklareeritakse, et Eestis on kõrgeimaks kohtuks Riigikohus, kes võib taotleda EIKilt nõuandvaid arvamusi.
Riigikogu võttis 82 poolt- ja seitsme vastuhäälega vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) (404 SE).
Seadusega luuakse regulatsioon Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku ELis asuvate pangakontode arestimist. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.
Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.
Seadus loob Riigikohtule võimaluse saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab Riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja –selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.
Teise lugemise käigus tehti seadusesse kaks muudatusettepanekut, millest ühega tagatakse laste elatisnõuete prioriteetsus.
Riigikogu 82 poolt- ja seitsme vastuhäälega vastu valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse (418 SE), millega kehtestatakse lõhkematerjaliseaduse uus terviktekst. Seaduses reguleeritakse lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemine. Seaduse eesmärk on tagada, et lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemine oleks ohutu ega seaks ohtu inimese elu ja tervist, vara ja keskkonda. Samuti on eesmärgiks tagada julgeolek: hoida ära lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamine õigusvastaselt. Seaduse eesmärk ei muutu.
Tänavu jõustuvad täielikult uued ELi kehtestatud nõuded pürotehnilistele toodetele. Seaduse kohaselt saab edaspidi kõige võimsamat (F3 kategooria) ilutulestikku osta alates 18. eluaastast, praegu on vanusepiiriks 21. Müüja ei pea enam F3 kategooria müügitehingut registreerima.
Eraisikutele seatakse kodus hoitava pürotehniliste toodete maksimaalse kogusele piir, milleks on summaarselt 20 kg pürotehnilisi tooteid. Kehtivas õiguses ei olnud määratletud pürotehniliste toodete koguseid, mida eraisik võis eritingimusi täitmata hoiustada. Samuti sätestatakse, et relvapood võib hoida kuni 50 kg püssirohtu ilma erinõudeid järgimata.
Lisaks eelnõule, mis karmistab suhtumist sõiduki joobes juhtimisse, lõpetas Riigikogu veel 12 eelnõu teise lugemise:
Lõpetati Riigikogu liikmete Einar Vallbaumi, Ivari Padari, Vilja Toomasti, Andre Sepa, Kalle Pallingu, Johannes Kerdi, Remo Holsmeri, Jüri Jaansoni, Ken-Marti Vaheri, Meelis Mälbergi, Laine Randjärve, Anne Sullingu, Marko Mihkelsoni, Urve Tiiduse, Toomas Kivimägi, Jaanus Marrandi, Deniss Boroditši, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannuse, Tanel Talve, Eerik-Niiles Krossi, Kalle Laaneti, Igor Gräzini, Juhan Partsi, Kristjan Kõljala ja Martin Kuke algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) teine lugemine.
Eelnõus võrdsustatakse taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded. See tähendab, et ka kokkuleppeveo osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart. Eelnõus kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Muudatuste tulemusel tekib Eestis paindlik ja erinevaid huve arvestav tasakaalustatud taksoregulatsioon, mis samas ei tee kompromisse sõitja õiguste suhtes. Taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel nn platvormi kaudu. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, näiteks kui võetakse sõitjaid peale tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.
Komisjonipoolne ettekandja Toomas Kivimägi loetles, et eelnõu kohaselt kaob ära taksojuhi ametikoolituse kohustus. Teiseks tekib ka tänastel taksojuhtidel selle eelnõu heakskiitmise korral õigus osutada teenuseid infoühiskonna platvormi vahendusel. Kolmandaks tõi ta välja, et kui tänaste taksovedajate tegevuspiirkond on piiratud selle omavalitsusega ja tema haldusterritooriumiga, kes on andnud talle välja taksoveoloa, siis eelnõu kohaselt on võimalus ja õigus osutada taksoveoteenuseid kogu Eesti territooriumil, tingimusega, et tuleb järgida selle teise omavalitsuse territooriumil kehtestatud nõudeid.
Kivimägi tutvustas kolme muudatusettepanekut, millest üks oli terminoloogiline, teine ei leidnud toetust ning kolmas toetust leidnud muudatus puudutas taksojuhi kutsetunnistust.
Seaduseelnõu jõustumise kuupäev on 1. november 2017.
Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk.
Lõpetati valitsuse algatatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) teine lugemine, mis muudab metsaomanikule metsade majandamisotsuste tegemise selgemaks. Metsaseaduse olulisemad muudatused näevad ette alandada viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist. Eelnõuga leevendatakse nendele seatud piiranguid. Käesoleval ajal kehtivad reeglid nende raieliikide kohta ei soodusta metsa efektiivset uuendamist.
Eelnõuga alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Seletuskirjas märgitakse, et hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. 80 aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets. Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.
Eelnõuga välistatakse olukord, kus metsaomandi kasutamine sõltub piirinaabri otsustest ja tegevusest. Samuti kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele, mis praegu on kuni 7 hektarit. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidele vääriselupaiga määratlusele vastavatele aladele, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.
Laekunud 18 muudatusettepanekust tõi keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra välja, et Vabariigi Valitsusel õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piirangud uuendusraielangi pindalale, kui on põhjendatud alust eeldada, et raiete maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Ühe muudatusena eelistatakse edaspidi toetusesaajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku. Muudatused puudtavad veel raielanke, harvesterijuhi kvalifikatsiooni nõude kehtivust ja seaduse jõustumist, mis on kavandatud tänavu 1. septembrile.
Läbirääkimistel võttis sõna Artur Talvik, kes tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Reformierakonna nimel kõneles Kalle Palling, kelle sõnul ei toeta ka Reformierakond eelnõu. Veel võtsid läbirääkimistel sõna Külliki Kübarsepp ja Andres Metsoja.
Riigikogus ei leidnud toetust ettepanek katkestada eelnõu teine lugemine. Selle poolt hääletas 26, vastu oli 48 Riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks liige.
Lõpetati valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE) teine lugemine, mis näeb ette riigipoolse õppelaenu kustutamise raske puudega laste vanematele. Lisaks muudetakse efektiivsemaks ja kiiremaks riigipoolse õppelaenu kustutamise menetlust.
Kehtiva korra järgi on õppelaenu võtnud inimesele õigus taotleda riigipoolset õppelaenu kustutamist töövõime kaotamisel või juhul ta lapse sügava puude korral. Alates 1. jaanuarist 2018 saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka lapsevanemad, kelle lapsel tuvastatakse raske puue.
Praegune õppelaenu kustutamise menetlus näeb ette isiku pöördumist õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse õppelaenu kustutamiseks kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral). Ministeeriumid kontrollivad õppelaenu kustutamiseks õigust andvaid asjaolusid ning maksavad krediidiasutusele laenusaaja võlgnetava summa välja. Selline menetlus on osutunud liiga aeglaseks.
Eelnõu kohaselt tuleb õppelaenu riigipoolseks kustutamiseks esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile, kellel on õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed olemas või seaduse alusel kättesaadavad.
Lõpetati valitsuse algatatud töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (407 SE) teine lugemine, mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Eelnõuga tagatakse lihtne, kiire, odav ning tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamine. Kohtuväliseid töövaidlusi on seni lahendatud 1996. aasta septembrist kehtiva individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel, mille rakendamisel on praktikas ilmnenud mitmeid puudusi.
Eelnõu näeb ette alternatiivsed töövaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol. Kehtiv kord võimaldab avalduse läbivaatamist töövaidluskomisjoni (TVK) istungil, erandina võib avalduse lahendada poolte kohalolekuta vaid juhul, kui pooled üksteise nõudeid täies ulatuses tunnistavad. Lepitusmenetluse ning kompromissi võimalused töövaidluse lahendamisel puuduvad. Praktikas kompromissi sõlmimine küll toimub, kuid väljaspool töövaidlust, mille tulemusena ei ole tagatud täitedokumendi olemasolu.
Eelnõu kohaselt saab töövaidluskomisjoni juhataja edaspidi ainuisikuliselt lahendada kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid. Muudel juhtudel või poolte soovil, toimub asja lahendamine istungil kolmeliikmelise komisjoniga. Seadusest kaob senine TVK-sse pöördumise rahalise nõude 10 000 euro suurune piirmäär. Praegu saab 10 000 eurot ületava nõudega pöörduda üksnes kohtusse.
Töövaidlusasja läbivaatamise tähtaeg pikeneb seniselt 30-lt kalendripäevalt 45-le. Muudatus tuleneb praktikast, kuna viimasel kahel aastal on keskmiseks töövaidluste läbivaatamise pikkuseks 36 päeva. Näiteks mõjutab töövaidluste läbivaatamise aega väljasõiduistungite korraldamine.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu väljatöötamisse on kaasatud ja selle on kooskõlastanud Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Kohtunike Ühing.
Laekunud muudatusettepanekuid tutvustas Maris Lauri. Ta tõi välja, et esimene muudatusettepanek puudutab Eestisse lähetatud töötajate õigust pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Teine muudatusettepanek toob sisse mõiste “töövaidlusasi”. Kolmas ettepanek võimaldab töövaidluskomisjonide juhatajate palkade suuremat varieeruvust. Algselt oli 90–100% riikliku lepitaja põhipalgast, nüüd luuakse võimalus 80–100%. Põhjendus oli see, et erinevates komisjonides on töökoormus erinev.
Üks muudatusettepanek puudutas eelnõu jõustumist. Kui üldiselt jõustub seadus 1. jaanuaril 2018, siis §-d 67 ja 68 üldises korras. Nendel juhtudel on tegemist üleminekusätetega, mis puudutavad seda, kuidas minna praeguselt süsteemilt üle uuele süsteemile.
Riigikogu lõpetas põhiseaduskomisjoni algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) teise lugemise, mis näeb ette loobuda Vabariigi Presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. Seletuskirjas märgitakse, et regulatsioon on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea puhkust vormistanud. See osutab Vabariigi Presidendi puhkust käsitlevate sätete ebavajalikkusele.
Eelnõu viib riigipea tegevust reguleerivad õigusaktid kooskõlla nii tegeliku olukorra kui ka tänapäevase digitaalse maailma võimalustega, milles Vabariigi President saab täita oma ülesandeid igal ajal ja igal pool. Enesekorraldusõigusele tuginedes on Vabariigi Presidendil võimalik näha endale ette perioodid puhkamiseks, seda Vabariigi Presidendi ametitegevusest tingitud kohustuste ja neist tingitud võimaluste piires.
Lõpetati valitsuse algatatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (432 SE) teine lugemine.
Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga antakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Ühistranspordi ja maakonna arendustegevuse ülesannete maavalitsustelt üleandmine on käsitletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise eelnõus. Maavalitsuse ja maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande seaduses ja teistes vastava valdkonna seadustes muudetakse Sotsiaalministeeriumi esitatava eraldi eelnõuga. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Seaduse üldine jõustumise aeg on 2018. aasta 1. jaanuar.
Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid tutvustanud Ivari Padar tõi välja, et Riigi Tugiteenuste Keskus korraldatakse ümber valitsusasutuseks ning maakonna teenetemärke on võimalik ka tulevikus edasi anda.
Üks muudatusettepanek puudutas ka seda, et täpsustati maakonnakeskuste perekonnaseisuametnike pädevust. Ühe muudatusettepaneku sisu on see, et uue eesnime ja perekonnanime või isikunime andmiseks ei saa pöörduda digitaalselt. Kui inimene soovib saada endale uut eesnime, perekonnanime või isikunime, siis peab ta pöörduma vastava institutsiooni poole isiklikult.
Läbirääkimistel võtsid sõna Külliki Kübarsepp ja Jüri Adams.
Lõpetati valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE) teine lugemine, millega tehakse muudatused kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetes ning koostöö korralduses. Eelnõu näeb ette alused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööks võimaldamaks moodustada ühisasutusi, samuti on mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustel õigus moodustada piirkondlikke liite maakondlike liitude asemel.
Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks kavandada ühiselt maakonna arengut. Eelnõuga antakse senised maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korraldamisel üle maanteeametile võimalusega anda piirkondlik ühistranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi moodustatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Eelnõu ei käsitle kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamissüsteemi muudatusi ja täiendavate ülesannete üleandmist, samuti maavalitsuste kaotamisega seotud tegevusi laiemalt.
Kohalike omavalitsuste koostöö suurendamiseks nähakse eelnõuga ette, et oma ülesannete täitmiseks võivad vallad ja linnad moodustada ühisameteid (ühine ametiasutus) ja ühisasutusi (ühine hallatav asutus). Ühisameti ametnikud ja ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud asutust ülesannet täitma. Ühisameti ja ühisasutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud kinnitavad asutuse põhimääruse. Ühisameti ja ühisasutuse juhtimiseks moodustatakse volikogude esindajatest ja ekspertidest alaline nõukogu. Ühisametina on võimalik luua näiteks menetlusteenistus (korrakaitseüksus) ja ühisasutusena kunstikool (huvikool).
Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanneteks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kavandada ühiselt maakonna arengut. Senini maavanema vastutusalas olnud maakonna arengustrateegia on aluseks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühisele arengu suunamisele, näiteks investeeringute kavandamisele. Maakonna arengustrateegia koostab vähemalt neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse üksuse määratud koostööorgan (näiteks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit, maakondlik arenduskeskus) ja selles tuleb arvestada riigi valdkondlike arengukavadega ning maakonnaplaneeringuga.
Tehakse ka muid haldusreformi elluviimisega seotud muudatusi ja täpsustatakse mõisteid.
Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud peamiselt 2018. aasta 1. jaanuar. Haldusreformi elluviimisega seotud muudatused jõustuvad osaliselt päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist ning osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval.
Komisjoni poolne ettekandja Helmut Hallemaa tutvustas muudatusettepanekuid, mida oli kokku 18. Hallemaa tõi välja, et omavalitsuste üheks tuumikülesandeks palus komisjon nimetada rahvatervise ja rahvatervise arengu, mis tuleneb täna rahvatervise seadusest. Samuti, et maakondlik transpordikeskus tuleb umbes nimetada piirkondlikuks transpordikeskuseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Laanet ja Jüri Adams.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE) muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.
Möödunud aastal lõppesid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (ORAS) sätestatud tähtajad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimingute lõpule viimiseks ja kompensatsiooni määramiseks, ent aasta lõpuks jäid siiski rahuldamata ligikaudu 400 isiku restitutsiooninõuded, millest pooltel juhtudel ei saa kohalikud omavalitsused nõuete edasiseks menetlemiseks seada uusi tähtaegu.
Eelnõuga kavandatakse abinõud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise protsessi jätkamiseks ja kiireks lõpetamiseks. Eelnõu kohaselt saavad kohalikud omavalitsused täiendava volituse jätkata ka nende nõuete menetlemist, mida ei olnud võimalik õigustatud isikutest mitte olenevail põhjustel lõpule viia kehtivateks tähtpäevadeks.
Teise lugemise käigus viidi sisse muudatus, mis tuleneb Justiitsministeeriumi märkusest selle kohta, et eelnõu kohaselt on pädevaks organiks minister, kes võib tähtaja määramise volitada ametiisikule, ent pädev haldusorgan peaks tulenema otseselt seadusest, mitte ministri volitusest.
Keskerakonna fraktsioon esitas parandusettepaneku luua tagastatud majades elanud ning omandireformi käigus kodu kaotanud üürnike register, kuid see ettepanek ei leidnud toetust.
Valitsuse algatatud liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) kehtestatakse veoautodele ja nende haagistele täismassiga üle 3500 kilogrammi teekasutustasu. Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest.
Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.
Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.
Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.
Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile.
Komisjoni nimel tegi ettekande Erki Savisaar. Ta ütles, et komisjon toetas eelnõu algataja muudatusettepanekuid ning ei toetanud Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuid.
Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp, kelle sõnul ei saa Vabaerakonna fraktsioon nõustuda eelnõu selgitustega ega toeta eelnõu. Ta esitas ka ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Sama ettepaneku tegi ka Reformierakonna fraktsioon. Häältega 21 poolt ja 45 vastu ei leidnud see ettepanek toetust.
Riigikogu lõpetas Riigikogu liikmete Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Raivo Põldaru, Arno Silla, Jaanus Marrandi, Aivar Koka, Einar Vallbaumi, Kalle Pallingu, Kristen Michali, Artur Talviku, Kalvi Kõva, Krista Aru, Liisa Oviiri ja Märt Sultsi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE) teise lugemise, millega kehtestatakse väikese kiirusega põhiliselt kõnniteel liikuvate vähemalt osaliselt automaatselt liikuvate sõidukite definitsioon ning taoliste sõidukite liiklemise nõuded.
Eelnõus kasutatav õiguskeeles uus termin „robotliikur“ on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muud seadmeid ja, saadud teavet kasutades, on suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi vahetu kontrollita ning mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärk on aidata kaasa Eesti innovaatiliste ettevõtete tegevusele. Niinimetatud viimase kilomeetri pakivedu, olgu see kaugelt tulnud pakkide kojuvedu või meile kõigile igapäevaseks harjumuseks saanud poes käimine moodustab ca 20–40 protsenti kogu pakisaatmise kulust. Tendents on sinnapoole, et selle kulu vähendamiseks võiks selles sektoris kasutada roboteid. Hinnangute kohaselt võiksid kümne aasta pärast kuni 80 protsenti sellest viimasest pakiveo etapist teostada robotid.
Eelnõule tehti muudatusettepanekuid 17, nendest 16 olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ja leidsid ka komisjonis toetust. Enim vaidlusi põhjustas vastutuskindluse olemus, mis jäi eelnõust ka välja.
Lõpetati valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (409 SE) teine lugemine, millega viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.
ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid.
Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi eelnõusse sisse 18 muudatusettepanekut. Majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tõi esile, et väikeettevõtjate audiitorkoormuse vähendamise.
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) teise lugemise. Eelnõu sihiks on suurendada Eesti energiajulgeolekut, muuta Eesti gaasiturg avatumaks ja soodustada müüjatevahelist konkurentsi.
Kõik kümme muudatusettepanekut on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjonis arvestamist. Üheksa muudatusettepanekut käsitlesid gaasi mõõtmise teemat ning üks ettepanek elektriturgu.
Majanduskomisjoni liikme Jaanus Marrandi sõnul peavad võrguettevõtted paigaldama 2020. aasta 1. jaanuariks gaasimõõtjad kodutarbijaid, kelle gaasitarve on aastas rohkem kui 750 kuupmeetrit.
Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks luuakse kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru regulatsioon, mille kohaselt peab süsteemihaldur hoidma gaasivaru koguses, mis vastab ELi vastavas määruses sätestatud nõuetele.
Energiajulgeoleku huvides kehtestatakse eelnõuga kohustus, et gaasivaru võib hoida vaid Euroopa Liidu riigis. Gaasivaru võetakse kasutusse, kui gaasisüsteemis on tõsine varustushäire. Eelnõu kohaselt sätestatakse gaasi süsteemihaldurile, kes on Elering AS, detailsem nõue hoida kodutarbijate ja eluruumide kütteks soojust tootvate ettevõtjate jaoks gaasivaru tagamaks gaasi vähemalt 30-päevane varustuskindlus tarnehäire korral.
Eesti gaasituru avatumaks muutmiseks ja ning müüjatevahelise konkurentsi soodustamiseks seatakse süsteemihaldurile kohustus arendada välja gaasituru andmevahetuse platvorm, mis võimaldab tarbijal saada perioodilise ülevaate gaasitarbimisest ning mille abil saab vahetada gaasimüüjaid. Eelnõuga reguleeritakse bilansihoidmise kohustuse muudatusi, mille kohaselt hakatakse gaasisüsteemi bilanssi hoidma energiaühikutes leppetingimuslikul rõhul 1 atm ja temperatuuril 0 °C.
Gaasimüüjate halduskoormust vähendab eelnõu säte, mille järgi hakatakse neilt tegevusloa asemel nõudma üksnes registreerimiskohustust. Gaasi müüja, kes müüb gaasi kodutarbijatele, ei pea enam müügilepingu tüüptingimusi konkurentsiametiga kooskõlastama. Piisab, kui müüjal on tüüptingimused oma veebilehel avaldatud.
Seletuskirjas märgitakse, et gaas moodustab Eesti energiabilansis suhteliselt madala osakaalu – alla 5 protsendi. Gaasi kasutab Eestis kõige rohkem kaugküttesektor – 40 protsenti, järgneb tööstus 23 protsendiga. Kodutarbijad kasutavad maagaasi 12 protsendi ulatusest gaasi aastasest tarbimisest. Gaasi osakaal on Eestis kaugküttes üha vähenemas, gaasikatlad asenduvad hakkekateldega. Näiteks Tallinnas toodetakse tänaseni kaugkütet 60 protsendi ulatuses gaasist. See osakaal väheneb järgmisel aastal juba alla poole ja paari aasta pärast kasutatakse gaasi ainult tipukoormuse katmiseks – siis moodustab gaas 20 protsenti Tallinna kaugkütte tootmiseks vajalikust kütusest.
Eesti on gaasi osas olemuselt energiasaar – oleme ülejäänud Euroopa gaasisüsteemist füüsiliselt eraldatud. Sama kehtib ka Soome ja Läti kohta. Enamuse Eestis kasutatavast gaasist tarnib Gazprom.
Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk.
Esimesel lugemisel oli kaks eelnõu:
Riigikogu lõpetas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu (420 SE) esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil ei tehta raiet ega teostata metsa väljavedu ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. See kohustus laieneks ka erametsaomanikele.
Riigikogus ei leidnud toetust Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ muutmiseks” eelnõu (425 OE). Eelnõu poolt oli üheksa ja vastu samuti üheksa Riigikogu liiget. Üks Riigikogu liige jäi erapooletuks. Läbirääkimistel võttis sõna Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik.
Istung lõppes kell 22.12
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201706071400
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]