Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu millega soovitakse suunata omavalitsusi senisest rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. Selleks nähakse ette toetus ka riigieelarvest.

Eelnõule (257 SE) esitati kümme muudatusettepanekut. Näiteks tegi keskkonnakomisjon teise lugemise eel ettepaneku muuta suuremate linnade jäätmekäitluseks eraldatavate riigieelarve toetuste maksmise süsteemi paindlikumaks. Toetuse maksmisel langetatakse otsus iga veopiirkonna kohta eraldi. Selleks on paika pandud andmete esitamise kord, millest lähtutakse toetuse maksmisel. Kriteeriumiks on liigiti kogutud ja sorteeritud jäätmete süsteemi tulemuslik toimimine.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Selleks antaksegi kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks.

Kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise innustamiseks on tuleva aasta riigieelarves kavas eraldada neile 2,2 miljonit eurot, millest 640 000 eurot on Tallinna, 150 000 eurot Tartu jäätmete liigiti kogumise ja sortimise süsteemi arendamise toetuseks. Üldise suuna kohaselt tuleb elanikele jäätmejaamade teenuse võimalikult mugav kasutamine kindlustada kõikides kohalikes omavalitsustes.

Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist. See hoiab ära jäätmete segunemise. Süsteemi rakendamise korral puudub hiljem vajadus liigiti kogutud jäätmete lahutamiseks, et võtta neid ringlusse. Selleks on vaja, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendaksid asjakohaseid meetmeid ja teeksid ümberkorraldused jäätmevaldajate tegevuses.

Kõik eelnõuga kavandatavad muudatused lähtuvad Euroopa Liidus kokkulepitud eesmärgist võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE) esimese lugemise. Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu. Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.

Riigikogu lõpetas ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE) esimese lugemise. Eelnõu muudab alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine. Eelnõu muudab reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendab kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustab sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.

Riigikogus ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (289 OE). Valitsusele sooviti teha ettepanek lahendada olukord, kus kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt põhjustab olukorra, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikute soojavarustatus ei ole talvisel perioodil tagatud. See põhjustab oma arved tasunud korteriomanike seisukorra halvenemise. Eelnõu poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu otsusena vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu häälteenamust ehk 51 häält. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside