Riigikogu lõpetas täna valitsuse algatatud eelnõu teise lugemise, millega viiakse Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, mille eesmärgiks on lihtsustada vaba liikumise raames töötajatele ja nende pereliikmetele antud õiguste kasutamist ja tagada nende mittediskrimineerimine kodakondsuse alusel.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (189 SE) on välja töötatud vajadusest viia Eesti seadusandlus kooskõlla EL direktiiviga.

Direktiivi kohaldatakse tööga seotud valdkondades, näiteks juurdepääs tööturule, töölepingu- ja töötingimused, juurdepääs sotsiaal- ja maksusoodustustele, ametiühingute liikmelisus, töötajate laste juurdepääs haridusele jm.

Lisaks näeb direktiiv ette igas liikmesriigis kontaktpunkti määratlemise, kes seirab liikmesriigi töötajate ja nende pereliikmete vastavate õiguste järgimist. Eelnõu kohaselt on selleks kontaktpunktiks Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 7 ja vastu 60 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 6. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu lõpetas veel ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE), mis korrastab julgeolekuasutuste ülesannete täitmiseks vajalike variandmete ja konspiratsioonivõtete regulatsiooni, et tõhustada julgeolekuasutuste tööd.

Selles sätestatakse selgelt julgeolekuasutuse õigus kasutada variandmeid või konspiratsioonivõtteid eesmärgiga varjata toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.

Eelnõu kohaselt on julgeolekuasutusel võimalik kasutada oma ülesannete täitmisel isiku muudetud identiteeti. Samuti annavad seadusemuudatused julgeolekuasutuse juhile õiguse asutada juriidiline isik või omandada selle osalus kasutades varjatud andmeid ning julgeolekuasutusele õiguse kasutada teabe varjatud kogumiseks või teabe varjatud kogumise tagamiseks salajast koosseisulist töötajat.

Lisaks näeb eelnõu ette teabeameti nime muutmist välisluureametiks, sest see annab paremini edasi asutuse põhitöö sisu, milleks on luuramine ja luureinfo edastamine.

Eelnõule esitati üks muudatusettepanek. Põhiseaduskomisjoni esitatud ettepaneku kohaselt jõustub seadus 2017. aasta 1. juulil.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimese lugemise arutelu tööaja lõppemise tõttu:

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku demokraatia toetamise seaduse eelnõu (388 SE) näeb ette vähendada erakondadele raha jagamist riigieelarvest umbes veerandi võrra. Vähendatav rahasumma soovitakse jagada tegevustoetuseks kohaliku omavalitsuse volikogusse kohti saanud kandidaatide ja nimekirjade vahel.

Eelnõu arutelu jäi pooleli Riigikogu tööaja lõppemise tõttu, selle menetlust jätkatakse kolmapäevasel istungil.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201704111000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]