Riigikogus läbis täna teise lugemise erakooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis lubab erakoolidele riigi lisatoetust kuni 2019. aasta lõpuni.

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Kultuurikomisjoni nimel kõnelenud Kalle Muuli ütles, et komisjon töötas välja oma kompromissi, tehes ettepaneku kehtestada erakoolide tegevuskulude toetamise üleminekuaeg alates 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

Nende kolme aasta jooksul hüvitab riik erakoolile 75 protsenti toetusest, mida saavad vastava kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolid. Toetuse ülempiir on 87 eurot kuus õpilase kohta. Kokku kuluks kolme aasta jooksul riigil selleks raha 13,64 miljonit eurot.

Muuli selgitas, et erand on tehtud kuuele haridusliku erivajadusega laste koolile, kelle puhul jätkub hüvitamine senises mahus. Muuli lisas, et kui valitsusest tulnud eelnõus on erand ette nähtud kuni aastani 2020, siis kultuurkomisjon peab vajalikuks seda aega pikendada kuni 2023. aasta lõpuni.

Üks muudatusettepanek kaotab ära piirangu, mis lubab erakoolidel tõsta oma õppemaksu aastas mitte rohkem kui 10 protsendi võrra. Kultuurikomisjon pidas vajalikuks suurendada ka kohaliku omavalitsuse rolli ja mõju erakoolide tegevuse suunamisel ja pidas vajalikuks teha kohustuslikuks enne koolitusloa andmist küsida kohaliku omavalitsuse ja maavanema arvamust erakooli asutamiseks.

Veel soovitakse määratleda seaduses erakoolid koolivõrgu osana. „Erakoolid on täpselt samasugune koolivõrgu osa nagu kõik munitsipaalkoolid või riigikoolid,“ ütles Muuli.

Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimel ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ta kritiseeris, et kompromiss lükab probleemi järkjärguliselt edasi.

Reformierakonna fraktsioonist võtsid läbirääkimistel sõna Lauri Luik ja Liina Kersna.  Keskerakonna fraktsioonist kõneles Mailis Reps, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist Priit Sibul ning Vabaerakonna fraktsioonist Krista Aru.

Luik pidas oluliseks, et erakoolipidajatele on antud üleminekuaeg. Ta pidas ka tähtsaks, et neid erakoole, kus õpetatakse erivajadustega lapsi, toetatakse edasi.

Reps avaldas kurvastust kompromissini jõudmise protsessi pärast, sest tema sõnul ei olnud suuri vastuolusid ja süüdistamisi tegelikult vaja. Küll aga rõõmus ta lastevanemate initsiatiivi üle pöörata oma lastele jõulist tähelepanu.

Kersna avaldas lootust, et kohalikud omavalitsused mõistavad kohaliku haridusmaastiku mitmekesisuse olulisust ning otsustavad koos riigiga toetada ka alternatiivpedagoogilisi erakoole.

Sibula sõnul võimaldab kolmeks aastaks tehtud kompromisskokkulepe edasist arutelu, leidmaks süsteemi, kus kõik koolid on koolivõrgu osad ning õpilaste rahastamine maksumaksja vahenditest toimuks sõltumata omandivormist samadel alustel.

Aru sõnul annab kompromiss praegusel hetkel nendel tingimustel rahu ja võimaluse otsida tervele haridusvaldkonna küsimustele kõiki neid vastuseid, mida täna ei ole. Sündinud kompromiss annab tema sõnul võimaluse ka omavalitsustel mõelda erakoolidele kui osale oma koolivõrgust.

Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist hääletas Riigikogu EKRE ettepanekut eelnõu teisel lugemisel katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu oli 48 saadikut, seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi täna Riigikogus poliitilise avalduse õigusloome mahu vähendamise kava rakendamisest. Reinalu sõnul on eesmärgiks, et Eesti õigusloome maht väheneks ja seaduste masskorras loomise tempo alaneks.

Reinsalu rõhutas, et õigusloomeplaanis on selgelt seatud kolm kriteeriumi, millest peaks juhinduma. Need on seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine, mõjuanalüüs ja olulisematel puhkudel ka järelanalüüs.

Ta tõi välja, et 2014. aastal muutus toona kehtinud 398 seadusest 319, 2015. aastal muutus 380 seadusest 247. Selle aasta 1. jaanuaril jõus olnud 380 seadusest on avaldatud juba 170 uut redaktsiooni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Toomas Vitsut, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Raivo Aeg, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Jüri Adams, Reformierakonna fraktsiooni nimel Igor Gräzin ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Andres Anvelt. Sõnavõtjad käsitlesid õigusloomega seotud probleeme.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu võttis 74 poolthäälega vastu valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (199 SE). Seaduse peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Seadusega muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Seadusega kaob elukohapiirang ning laienevad isikute õigused.

Riigikogu võttis 71 poolthäälega vastu valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (198 SE), millega täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Alates sellest kuupäevast ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Riigikogus läbisid peale erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise veel kuus eelnõu:

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega.

Selleks, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral.

Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Maaelukomisjoni liige Lauri Luik ütles, et komisjonis heakskiidetud muudatusettepanekud puudutasid tegevuslube, olid keelelised ja normitehnilised. Komisjonis ei leidnud toetust EKRE fraktsiooni esitatud ettepanek keelustada halal- ja koššertapmised. Luik märkis, et nimetatud tapmisi võib teha ainult vastava loa saanud ning tunnustatud tapamajas ning koššertapmisviis on Eestis lubatud vaid oma kogukonna jaoks. Tema sõnul ei ole Eestis seni ükski tapamaja vastavat luba taotlenud ning viimase viie aasta jooksul ei ole ametlikult Eestis kordagi koššer- ega halal-tapmisviisi kasutatud.

Läbirääkimistel võttis sõna Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Keskkonnakomisjoni liige Meelis Mälberg ütles, et eelnõule esitatud muudatusettepanekud on enamikus normitehnilist laadi ja koostatud eesmärgil parandada eelnõu struktureeritust, terminite määratlemist ja viiteid ning tagada struktuuriüksuse sisu vastavus pealkirjale.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE) muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Samuti soovitakse suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel selliselt, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata.

Põhiseaduskomisjoni liikme Andres Anvelti sõnul on eelnõu üldine eesmärk lihtsustada kohtunike värbamist oma ametikohale, kuna viimastel kohtunike konkurssidel on osalenud vähe inimesi, kohtunikkond hakkab vananema ning see on tõsine probleem riigi õigussüsteemile.

Anvelt tõi välja muudatusettepaneku, mille kohaselt esimese ja teise astme kohtute esimehed nimetakse ametisse mitte viieks aastaks, vaid seitsmeks aastaks. Kohtunõunik nimetatakse ametikohale kolmeks aastaks ja seda võib pikendada poolte kokkuleppel. Veel lisanduvad kohtunike statuudi juurde staažist sõltuvad lisapuhkusepäevad. Eelnõust jäid välja punktid, mis  puudutasid advokatuuriseaduse muutmist.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul.

Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega.

Eelnõu tutvustanud riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi välja, et töövõimetoetust saavaid inimesi on 76, kelle hulgas on kaitseväeteenistuses, sh missioonipiirkondades ja Kaitseliidu õppustel viga saanud isikuid.

Esimese lugemise läbis viis eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõuga (244 OE) otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles eelnõu tutvustades, et USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Minister küsis Riigikogu mandaati käesoleva aasta lõpuni.

„Me ei saa olla riik, kes ainult tarbib julgeolekut, vaid ka panustab vastavalt,“ ütles Hanso.

Ministri sõnul on operatsiooni eesmärgiks Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) täiendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi, et tagada kannatanutele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi ning täpsustada hüvitiste maksmist.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles eelnõu tutvustades, et tõusnud on ohvrite teadlikkus. Tema sõnul me täna märkame ja reageerime vägivallale juba palju rohkem kui varem. Veel mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei julgetud rääkida.

Eelnõuga tagatakse naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääs teenustele ja teenuste jätkusuutlik rahastamine, mille tõttu paraneb teenuste järjepidevus ja kvaliteet.

Selliste spetsialiseeritud teenuste olemasolu ja jätkusuutlik pakkumine on ka eelduseks Istanbuli konventsiooniga liitumisel, kuid kehtivas seaduses puuduvad spetsiaalsed teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk tagada ohvrite varajane tuvastamine ning abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat tuvastamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Seadus on planeeritud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuarist.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE), mis muudab elutähtsate teenuste valdkonda, tutvustas Riigikogule siseminister Hanno Pevkur. Ta tõi näiteks, et hädaolukorrad on loodusõnnetused, epideemiad, tööstusõnnetused jne.

Ministri sõnul on Eesti nagu kõikide teiste arenenud riikide eesmärk luua kriisireguleerimissüsteem, mis ei tegele iga päev aset leidvate sündmustega, vaid keskendub suuremõõtmeliste ja raskemate tagajärgedega sündmustele ehk just nimelt hädaolukordadele.

Hädaolukorra seaduse eelnõu loob ministri sõnul selguse, kes ja kuidas riske analüüsib ning hädaolukordi ennetab. Samuti täpsustab eelnõu hädaolukorra lahendamise korraldust ja seda, kuidas tagada elutähtsate teenuste toimepidavust.

Elutähtsa teenuse pikaajalise ja raskete tagajärgedega katkestuse lahendamiseks tuleb edaspidi koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Eelnõus on hädaolukorra lahendamise plaan koostöölepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja lahendamisse kaasatud pooled lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda lahendavad. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö üldised põhimõtted paneb paika valitsuse määrus. Eelnõu näeb ette senisest ulatuslikumat riskikommunikatsiooni ehk elanike teavitamist hädaolukordi põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu.

Eelnõu tutvustas keskkonnaminister Marko Pomerants. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks seaduse eelnõu ja üks otsuse eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE), mis nägi ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus.

Läbirääkimistel sõna võtnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijev palus  eelnõu toetada.

Õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjon esimees Heljo Pikhof tõi põhjendusena välja, et eelnõu tekst on vigane ja vajab parandamist. Komisjoni ettepaneku poolt oli 42 ja vastu 26 saadikut, erapooletuks jäi 3. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (218 SE) sooviti muuta praegust maksusüsteemi. Rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei toetanud komisjon eelnõu, kuna valitsus niigi suurendab tulumaksuvaba määra, ilma tulumaksu määra tõstmata, järgmise kolme aastaga 205 euroni kuus.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Kadri Simson ja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Herkel toetasid eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva sõnul ei saanud tema fraktsioon eelnõu toetada.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 45 ja vastu 27 saadikut, erapooletuks jäi üks. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogus jäi vastu võtmata Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõu (216 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid.

Läbirääkimistel võttis Vabaerakonna fraktsioon nimel sõna Artur Talvik.

Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 23 ja vastu oli 8 saadikut. Seega jäi otsus vastu võtmata.

Istung lõppes kell 22.07.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]