Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu läbis täna teise lugemise eelnõu, mis viib elektroonilise side seaduse vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE) suurendatakse lepingueelse teabe ja lepingu kokkuvõttega sidelepingu läbipaistvust, mis aitab ära hoida arusaamatusi sidelepingu ja tegelikkuse vahel. Sidelepingut sõlmides on tarbijatel parem ülevaade osutatavast sideteenusest. Samas sõltub kohaldatava regulatsiooni ulatus pakutava sideteenuse olemusest.

Samuti sätestatakse nõuded ühtlustatud raadiosageduste andmisele, soodustatakse väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis kiirendab uue põlvkonna sidevõrgu kiiret rajamist ning sätestatakse nõuded kaasinvesteerimisele.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga nõudeid sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses julgeolekuasutuste ja Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. Eelnõu kohaselt on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, loa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Võimalikud keelud või kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organ.

Heakskiidetud muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus järgmise aasta veebruarist.

Esimene lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (474 SE) luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõuga määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär  on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside