Riigikogus läbis teise lugemise aktsiisitõusude ärajätmise eelnõu
Riigikogu arutas kolme eelnõu ja kuulas ära vastused viiele arupärimisele.
Teise lugemise läbis oli üks eelnõu
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 14.12.2021, 1) ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 02.01.2025, 1) muutmise seaduse (2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisitõusude ärajätmine) eelnõu (857 SE) eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisist tingitud energiakandjate hinnasurvet Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Eelnõuga tühistatakse 2026. aasta 1. maiks kavandatud aktsiisimäärade tõusud mootorikütustele, kütteõlidele ning maagaasile ja elektrienergiale. Muudatus aitab ohjeldada inflatsiooni ja toetab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet olukorras, kus regiooniüleselt hinnad kasvavad.
Julgeolekuolukorrast ja sellest tingitud tarnehäiretest maailmaturu tulenevalt on energiahindade järsk tõus loonud uue majandusliku keskkonna, kus varasemalt planeeritud maksutõusude rakendamine algsel kujul ei ole otstarbekas. Vajalik on tagada majanduslik stabiilsus olukorras, kus jaemüügihinnad reageerivad globaalsetele kriisidele kiiresti. Kuna praegune hinnatõus on tingitud pakkumispoolsetest takistustest, on riigi samm suunatud täiendava maksukoormuse lisamise vältimisele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin (KE), Aivar Kokk (I), Lauri Laats (KE) ja Rain Epler (EKRE), Evelin Poolamets (EKRE) ja Peeter Ernits.
Eelnõu teine lugemine lõpetati. Kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavandatud kolmapäeva, 15. aprilli istungile.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (855 SE) soovitakse korrastada relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise, kasutamise ja järelevalve regulatsiooni, et seadus oleks tõhusam. Seletuskirja kohaselt aitab seadus kaasa riigikaitselise valmisoleku, ühiskonna kaitsevõime ja siseturvalisuse suurendamise kõrval parandada ka võimalusi jahiturismiks ja spordiks. Eelnõu muudab relvade hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendab väiksemate relvakoguste omanike halduskoormust ning võimaldab riigikaitselise valmisoleku suurendamiseks hoida suuremat laskemoonavaru. Relvaseadus viiakse täielikult kooskõlla ELi tulirelvadirektiiviga.
Eelnõuga täpsustatakse ka relvakasutuse reegleid, relvade ja laskemoona vedu ning kehtestatakse majandustegevusest teavitamise kord lasketiirudele ja teatud relvade müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Lisaks ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni, pikendatakse soetamisloa kehtivusaega ja päritud relvade käitlemise tähtaegu ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile täpsem kaalutlusõigus lubade kehtetuks tunnistamisel.
Eelnõuga ei muudeta relvaloa jaoks vajaliku arstliku kontrolli nõudeid, kuna meditsiinilist osa puudutavad võimalikud muudatused vajavad põhjalikumat arutelu. Siiski osutati, et mõistlik oleks perearstil relvaloa taotleja psühhiaatri vastuvõtule suunata vaid vajadusel ning kaaluda autojuhiloa ja relvaloa tervisetõendi ühendamist ehk universaalse tervisetõendi loomist.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Peeter Tali (Eesti 200), Henn Põlluaas (I), Varro Vooglaid (EKRE) ja siseminister Igor Taro.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Esimesel lugemisel lükati tagasi üks eelnõu
Tänasel istungil jätkus Keskerakonna algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) esimene lugemine, mis jäi pooleli 9. aprilli istungi tööaja lõppemise tõttu. Eelnõu eesmärk on suurendada sünnitoetust ja lapsendamistoetust, et parandada perede majanduslikku toimetulekut ning vähendada riski sattuda majanduslikesse raskustesse vahetult pärast lapse sündi. Eelnõuga sooviti tõsta sünnitoetus lapse kohta 1000, kaksikute sünni korral 3000 ning kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral lapse kohta 10 000 euroni. Lisaks sooviti tõsta lapsendamistoetus 1000 euroni.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 23 Riigikogu liiget. Eelnõu langes menetlusest välja.
Vastuse sai viis arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele Eesti ja Läti majanduskasvu erinevuste kohta (nr 956) vastas Jürgen Ligi.
Arupärimisele noorte kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuurivaldkonna tegevuste kättesaadavuse kohta (nr 941) vastas kultuuriminister Heidy Purga.
Arupärimistele, mis käsitlesid RMK metsakasvatuse töökohtade kavandatavat koondamist (nr 935), riigivara kahjustamist looduskaitse- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisel (nr 936), ja RMK kulutusi (nr 943) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijate ettepanekul arvati tänasest päevakorrast välja arupärimine, mis käsitleb CO2-kvooditasusid seoses Eesti ja Itaalia otsustega (nr 937). Sellele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga Vootele Hansenit, kes oli Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liige.
Istung lõppes kell 22.26.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
