Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel kaugosalusega istungil läbis teise lugemise eelnõu, millega muudetakse vanemahüvitise arvestamise aluseid, et toetada lastega peresid, kus vanemahüvitis väheneb seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tõttu töötuks jäämisega.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt ei vähenda COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviiruse levikust tingitud ja registreeritud töötus vanemahüvitise suurust. Eelnõu järgi jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise perioodist välja aeg, mil inimene oli Töötukassas töötuna arvele võetud. Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse arvestusperioodist välja vaid töövõimetuslehel oldud aeg.

Eelnõuga nähakse ette, et vanemahüvitise suuruse arvestamise aluste muutmine on tähtajaline meede, mida rakendatakse ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kuna vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kalendrikuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, siis jääb sel perioodil sündinud laste puhul vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 1. märts 2020 kuni 28. veebruar 2023. Seletuskirja järgi moodustab mõjutatud sihtrühma umbes 3 protsenti last saavatest peredest.

Sotsiaalkomisjon otsustas lisada eelnõusse sätted, mis reguleerivad perehüvitiste maksmist ja isapuhkuse kasutamist surnult sündinud lapse korral ning 16–19-aastaste laste eest peretoetuste maksmist õppeaasta alguses.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside