Riigikogus läbis neljapäeval teise lugemise niinimetatid petitsioonieelnõu, mis täiendab Eesti inimeste võimalusi demokraatlikes otsustusprotsessides kaasa rääkida.

Kehtivates seadustes on reguleeritud üksikisikute pöördumisele vastamise kord ja on reguleeritud rahvahääletus kui selline rahvahääletuse seaduse kaudu, kuid puudub vahelüli ehk grupi ettepaneku tegemise ja menetlemise kord – puudub niinimetatud kollektiivse pöördumise ehk petitsiooni regulatsioon. 

Rahvaalgatuse seadustamiseks põhiseaduskomisjoni algatatud  märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) reguleerib Riigikogule üleantava kollektiivse pöördumise esitamise ja menetlemise korda.

Eelnõu kohaselt tuleb kollektiivse pöördumise esitamiseks Riigikogule koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses nähakse ette sätted, mis puudutavad kollektiivse pöördumise menetlemise korda. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud 2012. aasta lõpus presidendi ellukutsutud Rahvakogu ettepanekuga rahvaalgatuse seadustamiseks.

Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 21. ja 27. jaanuari istungitel, kus osalesid siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad. Samuti olid kaasatud e-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert Hille Hinsberg.

Eelnõule tehtud ja põhiseaduskomisjoni toetatud muudatusettepanekud läbisid neljapäeval täiskogu istungi. Nii näeb seaduseelnõu nüüd ette, et komisjon kutsub pöördumisel märgitud kontaktisiku või tema esindaja komisjoni istungile pöördumist selgitama. Seda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud muudatusettepanekut toetas komisjon konsensuslikult.

Komisjon muutis eelnõus ka alalise elaniku mõistet nii, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik ja Eestis elav Euroopa Liidu, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kellel on alaline elamisõigus ning Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

Eelnõu näeb ette, et komisjon teeb 30 kalendripäeva jooksul otsuse pöördumise menetlusse võtmise osas, mitte otsuse pöördumise suhtes üldiselt. Samuti on sätestatud, et komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates ja komisjon võib pöördumises esitatud ettepanekuga osaliselt või täielikult nõustuda või mitte nõustuda.

Lisaks täiendatakse eelnõu komisjoni teavitamiskohustusega, nähes ette, et komisjon teavitab pöördumisel märgitud kontaktisikut või -isikuid, millise seisukoha komisjon ettepaneku suhtes võtnud on. Muudatusettepaneku kohaselt võib komisjon edastada kollektiivse pöördumisega tehtud ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi neljapäeval eelnõu menetlemisel ettepaneku teine lugemine katkestada, ettepaneku poolt oli hääletusel 18 ja vastu 47 Riigikogu liiget, seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu läbis teise lugemise.

Eelnõu teise lugemise ettevalmistamisest Riigikogu kõnetoolis rääkinud Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste selgitas ka komisjonis toimunud arutelu selle üle, kas kollektiivse pöördumise allkirjade arv ei võiks olla hoopis 1000 asemel 500.

„Sotsiaaldemokraadid pakkusid, et piisaks, kui sellele kollektiivsele pöördumisele oleks kogutud 500 toetusallkirja. Toimus mõnesugune lühem mõttevahetus. Meenutati seda, et see 1000 on hinnanguline suurus, mille üle meil toimus vaidlus esimese lugemise ajal. Mart Nutt tuletas meile meelde, et see on kokkuleppeline suurus, ja leidsime, et on optimaalne sellisena,“ rääkis Maruste.

Maruste lisas, et komisjoni kutsutud Liia Hänni leidis, et elektroonilises keskkonnas ei ole olulist vahet selles, kas koguda 500 või 1000 allkirja, pigem on tegu allkirjade ühiskondliku mõjususega.

Kuna komisjonis selles küsimuses ühele meelele ei jõudnud, pandi allkirjade arv hääletusele. Tulemusega poolt 7, vastu 2, 1 erapooletu, leidis komisjon, et toetusallkirjade arv võiks siiski olla 1000 ja kui vajadus tekib, saab seda hiljem muuta.

Läbirääkimistel võttis sõna Riigikogu liige Neeme Suur.

Riigikogu võttis vastu raudteeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (482 SE). Hääletusel oli seaduse vastu võtmise poolt 71, vastu 1 ja erapooletuid 2 Riigikogu liiget. Seadusega viidi raudteeseaduse sõnastus vastavusse Euroopa Liidu (EL) vastavate direktiividega. Täpsustus raudteeseaduse terminoloogia. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba,  raudteeveo ettevõtjatele aga ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustus tehnilise järelevalve ameti ja ohutusjuurdluse keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames.

Istungi stenogramm.

 

Tagasiside