Riigikogus läbis esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse eelnõu, millega muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks.

Eelnõuga tehakse muudatused II pensionisamba regulatsioonis, millega lisatakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised: inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha II sambas või ei – seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on II sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole; lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu; inimestel tekib õigus võtta II sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal; pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Rahandusminister Martin Helme selgitas reformi olemust. „Oluline on silmas pidada, et kõik need, kes teises sambas juba raha koguvad ja soovivad seda teha ka peale reformi jõustumist, ei pea tegema midagi. Sama kehtib ka inimeste suhtes, kes ei ole praegu teises sambas ja ei soovi sellega tulevikus liituda, ka nemad ei pea tegema midagi. Alles jääb ka tänane üldreegel, et noored tööturule sisenejad liidetakse teise sambaga vaikimisi, kuid reformiga lisandub neile õigus see reegel ümber pöörata ehk siis mitte liituda,“ ütles rahandusminister.

Helme sõnul tuleb silmas tuleb pidada, et raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka teise samba sissemaksete tegemise. Kui inimene on teisest sambast korra lahkunud, ükskõik siis, kas rahaga või ilma, saab ta soovi korral hiljem uuesti koguma hakata. Selleks peab teisest sambast lahkumisest olema möödunud vähemalt kümme aastat. Seega on lahkumisotsus kaalukas ja see tuleb inimestel hoolikalt läbi mõelda. Teise samba sissemakseid saab lõpetada ja raha välja võtta kuni kahel korral. Kui inimene on korra teisest sambast lahkunud ja siis kümne aasta möödumisel kogumisega uuesti alustanud, on tal üks kord veel võimalik ümber mõelda ja teisest sambast lahkuda. Selline õigus aga tekib, kui inimene on nüüd omakorda vähemalt kümme aastat teises sambas raha kogunud. Kui ta kasutab teist korda oma õigust sambast lahkuda, siis pärast seda enam sambasse tagasi tulla ei saa.

„Ka raha väljamaksmisel on mõned piirangud, millega tuleb arvestada. Välja saab võtta üksnes kogu raha. Kui kogutud summa ei ületa 10 000 eurot, makstakse see välja ühe osamaksena. Kui summa on suurem, siis ülejäänud osa laekub ühe või kahe järgmise osamaksena, väljamakseid tehakse jaanuaris, mais ja septembris. Kui teise samba raha võetakse kasutusele enne pensioniiga, tuleb sellelt tasuda tulumaks 20 protsenti,“ selgitas rahandusminister.

Helme märkis, et reformiga võib kaasneda riigieelarvele pikaajaline tulu sissemaksete peatamisest maksimaalselt 400 miljoni euro ulatuses ja ühekordne tulu raha väljavõtmisest maksimaalselt 1 miljardi euro ulatuses, see on siis tulumaksu suurenemine ja käibemaksu suurenemine. Reformiga kaasnevad maksuameti ja Sotsiaalkindlustusameti IT-arendused, ühekordse kulu hinnanguline suurus on 7,1 miljonit eurot, millele tõenäoliselt lisanduvad siis hiljem jooksvad kulud, mida me praegu oskame hinnata umbes miljoniks euroks aastas.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakendub aastal 2021. See eeldab mitme II samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.

Helmele esitati hulgaliselt küsimusi, milles sooviti saada selgitusi kohustusliku kogumispensioni reformiga seotud mõju ja sellega seotud prognooside kohta.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et teise lugemise käigus on eelnõusse võimalik viia sisse muudatusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Andres Sutt (R), Siim Pohlak (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Indrek Saar (SDE), kes esitasid fraktsioonide seisukohad kavandatava reformi kohta.

Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku valitsuse algatatud  kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõu (108 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 40 poolt, 53 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 16. detsember.

Istung lõppes kell 18.58.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]