Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) esimesel lugemisel andis rahandusminister Martin Helme lühikese ülevaate majanduse praegusest olukorrast ja esitatud eelarve taustast.

„Rahandusministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et järgmise aasta jooksul saadakse viiruse levik kontrolli alla. Prognoos arvestab majandusolude halvenemisega sügistalvisel perioodil. Ennustame tööpuuduse kasvu kuni 10 protsendini selle aasta lõpus ning järgmise aasta alguses,“ selgitas Helme. Ta lisas, et majanduslangus püsib käesoleva aasta teises pooles sügav. „Majanduskasv taastub ning tööturu olukord hakkab paranema ja tööpuudus langema alles järgmise aasta teises kvartalis meie prognoosi kohaselt. 2021. aasta osas on prognooside varieeruvus suur, sõltudes suuresti eeldustest koroonakriisiga seotud piirangute kestvuse ja majanduse taastumise ajahetkest, samuti peamiste majanduspartnerite olukorrast.“

 „Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP sellel aastal 5,5protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes 1 protsendiga.“

„Erandliku olukorra tõttu käivitub riigieelarve seaduses sisalduv vabastusklausel ning riigi eelarvereeglid sel ja järgmisel aastal ei kehti,“ ütles Helme.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKPst võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKPst.

Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKPst puudujäägis.

Eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKPst.

Riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest alates 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes analüüsisid ja hindasid tuleva aasta riigieelarve eelnõu.

Maris Lauri (RE) sõnul ei ole eelarves näidatud investeeringuid. „Meile on räägitud seda, et pea kahe miljardi eurone puudujääk tuleneb investeeringutest. See on vale. Sest selliseid investeeringuid ei ole. Riigieelarves on investeeringuid alla miljardi. Seda koos investeeringutoetustega, mis antakse omavalitsustele, erinevatele asutustele. Sealjuures märkimisväärne osa, umbes pool nendest investeeringutest, mis riigieelarves on sees, on kaetud Euroopa selle perioodi vahenditega. Ehk laen ei ole võetud investeeringuteks, nagu meile üritatakse pidevalt väita.“ Eelarve puudujääk tuleneb jooksvate kulude katmisest. Valitsusel puudub visioon, kuidas tulevikus hakkama saada. Raha laenamine ei lahenda probleeme. Eelarves pole vastutustunnet. Lauri tegi Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu tagasi lükata.

Indrek Saar (SDE) ütles, et valitsuse regionaalsed valikud süvendavad lõhet. „Esmalt on hoolitsetud ikka selle eest, et suured ja tugevamad kriisis oma positsiooni kindlustada saaksid ja alles seejärel on mõeldud väiksemate ja nõrgemate peale.“ Lahendamata on koroonaviirusest tulenevate tervisekindlustuse probleemid. Töötus kasvab, mis süvendab sotsiaalseid pingeid ja kasvab vaesus. Eelarves on mitmeid küsitavaid eraldisi kujunenud keerulises olukorras. Unustatud on eakad abivajavad inimesed. Õpetajate palkade külmutamine mõjus külma duššina. Põllumehed on jäetud toetuseta. Kasutamata on jäetud võimalused kujunenud olukorda ära kasutada ühiskonnas üles kerkinud probleemide lahendamiseks. Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Kai Rimmel (EKRE) tõi esile tuleva aasta riigieelarve rida positiivseid jooni, mis on seotud pensionäride erakorralise pensionitõusuga, samuti neljarealiste maanteede ehitamise ja kohalike teede olukorra parandamisega, samuti haiglavõrgu olukorra parandamisega. Eraldised on tehtud ka riigi kaitsevõime ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Ta hindas teaduse rahastamise suurendamist ja eraldisi eesti keele õpetamise parandamiseks.

Kersti Sarapuu (KE) sõnul on saanud tavaks, et opositsioon teeb riigieelarve arutluse käigus maha. Ta pidas otstarbekaks ja vajalikuks laenuraha kasutamist majanduse elavdamiseks ja inimeste elujärje parandamiseks vaatamata võlakoormuse kasvatamisele. Sarapuu avaldas samuti heameelt erakorralise pensionitõusu üle. Teaduse rahastamine ühe protsendina SKPst on kavandatud mitte ainult järgmiseks aastaks vaid ka järgnevateks aastateks. Tema arvates ei saa kahjuks keerulises majanduslikus olukorras kõikide probleeme lahendada.

Sven Sesteri (I) arvates on tuleva aasta eelarves tähtsal kohal maksurahu, vastutustundlik eelarve poliitika, et liikuda tasakaalustatud eelarve poole. Ta ütles, et laenurahaga ei kaeta püsikulusid. Ta märkis, et tähtis on majanduse konkurentsivõime tõstmine, et selle kaudu tagada igapäevakulude katmine majandustõusu kaudu. Sester tähtsustas kaitse ja julgeolekusse tehtavaid investeeringuid. Ta tõi pensionitõusust eraldi välja emapensioni. Sesteri hinnangul on tähtis ka eesti keele õpetamise parandamine venekeelsetes koolides.

Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku  2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 40 poolt, 53 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. november kell 17.15.

Esimene lugemise läbis veel kolm eelnõu

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Kokku kajastab eelnõu 85 muudatust.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) eelnõu (259 SE).

Eelnõuga tehakse seadusandlusesse vajalikud muudatused seoses Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutseva rahapesu andmebüroo üleviimisega alates 1. jaanuarist 2021 Rahandusministeeriumi valitsemisala iseseisvaks valitsusasutuseks.

Eelnõus sätestatud seaduste muudatused puudutavad rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse staatust ja eeskätt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavust ning teistele asutustele info jagamisel õiguskindluse tagamist. Lisaks täpsustab eelnõu enne 1. jaanuari 2021 sõlmitavate lepingute ja haldusaktide allkirjastamise õigust.

Eelnõu eesmärk on tagada rahapesu andmebüroo kui valitsusasutuse infovahetus ja koostöö teiste asutustega Eestis ja välismaal võimalikult sarnastel alustel nagu see on senini toimunud, mil rahapesu andmebüroo on olnud Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE).

Eelnõus käsitletakse pensionide suurendamist läbi baasosa ja laste kasvatamise eest antava pensionilisa, samuti suurendatakse rahvapensioni määra. Muudatuse eesmärk on vähendada eakate vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu.

Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni.

Seletuskirjas märgitakse, et pensionide baasosa tõstmine puudutab ligi 320 000 inimest. Sotsiaalkindlustusamet andmetel sai 2019. aastal vanemapensioni (pensionilisa laste eest) ligikaudu 203 300 pensionäri 428 600 lapse eest, seega keskmiselt on ühel vanemapensioni saajal 2,11 last. Eelnõuga suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra ning see puudutab mõnevõrra enam kui 3000 inimest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Marika Tuus-Laul (KE) ja Urmas Espenberg (EKRE).

Ametivande andis Riigikohtu liige Urmas Volens.

Istung lõppes kell 20.53.

Istungi stenogramm:

Istungi fotod (autor Erik Peinar, Riigikogu)

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]