Riigikogus läbis esimese lugemise võõrliikide sissetoomist reguleeriv seadusemuudatus
Riigikogus läbis esimese lugemise looduskaitseseadust muutev eelnõu, mis käsitleb võõrliikide sissetoomist riiki ning suurendab võimalikku trahvimäära võõrliikide kasutamisnõuete rikkumisel.
Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE) muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist. Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks.
Eelnõu näeb ka ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 000 euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3 200 eurot.
Samuti kaotab eelnõu seadusest tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praeguse korra kohaselt muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta.
Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits.
Riigikogu läbis esimese lugemise valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE). Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused muudavad raudteeturu läbipaistvamaks ja tõhustavad koostööd, et hõlbustada rahvusvahelisi raudteevedusid, stimuleerida usaldusväärset ja jätkusuutlikku rahastamist ning suurendada Eestis konkurentsiameti pädevust.
Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab võrgustiku teadaandes andma täpsemat teavet infrastruktuuri kasutamise tingimuste kohta.
Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad.
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201601131400
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]