Riigikogus läbis esimese lugemise tuleva aasta riigieelarve eelnõu
Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) kohaselt arvestab tuleva aasta eelarve 3,3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega.
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on SKP reaalkasv 2018. aastal 3,3 protsenti. Palgakasvuks prognoosib ministeerium 5,2 protsenti, hinnatõusuks 2,7 protsenti, tööhõive kasvuks 0,4 protsenti. „Järgmisel aastal on meie sisemajanduse kogutoodangu mahuks ligi 24,5 miljardit eurot,“ ütles minister. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt toetavad sellist kasvu nii tugev ekspordipartnerite kasv kui ka investeeringute suurenemine. Prognoosi eelduseks on võetud, et välisnõudlus tugevneb järgmisel aastal 3,8 protsenti. Selle taustal prognoositakse ekspordi kasvuks 4 protsenti, mis tähendab, et meie eksportivad ettevõtted suudavad veidi oma turuosa kasvatada. Tõniste hinnangul toetab suuremal määral siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Ka Venemaa majandus on kasvurajal tagasi, panustades pärast kolme aastast langust välisnõudlusesse taas positiivselt. Seega kokkuvõttes saame me 2018. aastal rääkida meile sobiva taseme lähedase majanduskasvu taastumisest, ütles Tõniste.
Minister selgitas, et valitsussektori eelarve on struktuursest tasakaalust SKP arvestuses vaid 0,25 protsendi kaugusel. „Meie maksukoormus püsib eelmise aasta tasemel ehk on ka tuleval aastal 34,4 protsenti SKP-st ja laenukoormus langeb 0,4 protsendi võrra SKP-st, jäädes 8,6 protsendi tasemele.
Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.
Eelarvest rahastatavad tegevuste kaudu nähakse ette toetada valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.
Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis juhtivkomisjoni esindajana ülevaate eelarve menetlemisest komisjoni istungitel. Tema sõnul oli keskne kõneaine seotud Eelarvenõukogu ja Eesti Panga seisukohtadega eelarves kavandatava defitsiidiga. Samuti arutati eelarvet valdkondade kaupa ministeeriumide esindajatega. Kaasamisprotsess eelarve menetlemisel jätkub.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Jürgen Ligi (RE) suhtus kriitiliselt tuleva aasta riigieelarvesse ja pidas selle koostamist vastutustundetuks. Ta taunis riigieelarve struktuurset defitsiiti viimist. Martin Helme (EKRE) hinnangul on Eesti maksupoliitika vastustundetu, mis mõjub negatiivselt riigi maksulaekumistele. Tema arvates tuleks makse hoopis langetada. Kersti Sarapuu (KE) sõnul on tuleva aasta riigieelarve suunatud inimeste heaolule. Ta rõhutas, et maksukoormus ei suurene. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse tulumaksust laekuvatest vahenditest protsentuaalselt suurem osakaal. Kalvi Kõva (SDE) pidas tähtsaks maksureformi vähem palka saavate inimeste seisukohalt. Tema arvates ei anna 0,25 protsendiline struktuurne puudujääk põhjust dramaatiliseks suhtumiseks, sest trend on suunatud lähemate aastate jooksul eelarve tasakaalu viimisele. Andres Ammas (EVA) märkis, et tuleva aasta eelarve põhiküsimuseks on eelarve tasakaal. Ta taunis majanduskasvuga seotud soodsal ajal reservide kasutamist, mida tuleks varuks hoida hoopis halvemateks aegadeks. Sven Sester (IRL) viitas muutustele riigieelarve eraldistes, mis on suunatud inimestele heaolu tõstmisele ja tõi välja rea kavandatud palgatõuse. Samuti tähtsustas riigikaitsele suunatud eraldiste suurendamist. Tema sõnul parandatakse tervishoiu rahastamist ja suurenevad investeeringud. Tuleva aasta eelarve on vastutustundlik, ütles Sester.
Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 36 poolt, 52 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. novembril kell 17.15.
Riigikogu võttis vastu seaduse
Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadusega (474 SE) kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, mis aitavad kaasa konventsiooni paindlikule toimimisele. Lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale, mis muudab ka liikmemaksu arvestusperioodi. See võimaldab tulu paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 81 Riigikogu liiget.
Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE) sisaldab uut terviklikku kaasajastatud regulatsiooni. Eelnõu sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra.
Olulise muudatusena antakse rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel perekonnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alusdokumentide andmed. Eelnõu lühendab elukoha aadressi esitamise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene esitama uue elukoha andmed 30 päeva jooksul pärast uude elukohta kolimist, edaspidi on see 14 päeva. Uuendusena teavitatakse ruumi omanikku e-posti aadressi eesti.ee kaudu tema ruumidega seotud andmete muutmisest.
Eelnõuga tehakse ka mitmeid muudatusi registri pidamise osas. Juurdepääsude võimaldamisel on loobutud kehtivas seaduses sätestatud mitmepoolsete lepingute sõlmimisest. Juurdepääsu saamiseks esitatavate taotluste ja juurdepääsuõiguste menetlemiseks luuakse uus juurdepääsude menetlemise töökeskkond.
Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE) viibe seadusse viited uuele ELi vastavale määrusele uuendtoidu valdkonnas. Peamine muudatus on seotud uuendtoidu kasutuselevõtmise loamenetlusega. Senine liikmesriigi tasandi loamenetlus muudetakse ELi-üleseks keskseks loamenetluseks. Seaduse jõustumisel pole enam vaja uuendtoidukomisjoni, kuna nimetatud toidu turule lubamise otsuse teeb edaspidi Euroopa Komisjon, mis küsib ohutushinnangut Euroopa Toiduohutusametilt. Seletuskirjas märgitakse, et uuendtoit on toit, mida enne 1997. aastat ei ole ELis olulisel määral toiduna kasutatud.
Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE) täiendab kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korraldamise ja andmete avalikustamise reegleid. Euroopa Komisjoni määruse rakendamiseks kehtestatakse abi andmise läbipaistvamaks muutev menetlusprotseduur.
Siseriikliku menetlusreegli kohaselt peab abi andja maaeluministeeriumi kaudu veebilehel avalikustama kalamajandusliku riigiabi andmised, mis ületavad enam kui 30 tuhat eurot. Euroopa Komisjon on liikmesriikidele loonud ühtse vabatahtlikult kasutatava veebirakenduse TAM (Transparency Aid Module). Selle kaudu andmete avalikustamine on väiksema kulu ja töökoormusega, kui eraldi ühtse tõhusa otsingu ja allalaadimisfunktsiooniga veebilehe loomine.
Samuti kohustatakse abi andjaid (PRIA, Maaeluministeerium, sihtasutused, sh Keskkonnainvesteeringute Keskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus jt) registreerima riigiabi puudutavat infot konkurentsiseaduse alusel loodud riigiabi andmise registris. See lihtsustab erinevate piirmäärade jälgimist.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) on varasema seaduse uus redaktsioon. Uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.
Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.
Eelnõuga kohustatakse esmakordselt kindlustusandjat kirja panema kindlustustoote väljatöötamise ja kindlustusturule toomise etapid. Eelnõu täiendatakse müüginõuete regulatsiooni juhuks, kui kindlustust pakutakse koos teise toodete või teenustega. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.
Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE). kohandab eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitas valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks. Samuti tehti veel rida muudatusi eelarveraha ümbersuunamisel.
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks.
Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.
Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.
Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.
Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.
Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (513 SE) muudatuse kohaselt prokuröride, välja arvatud abiprokurörid, ametipalk sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel seadusega.
Seletuskirjas märgitakse, et kohtunike ja prokuröride ametipalkade võrreldava konkurentsivõime tagamine on oluline avalikus sektoris tööjõu vaba liikumise soodustamiseks, prokuröride sõltumatuse tagamiseks ning kiiret ja tõhusat kohtueelset uurimist, samuti kvaliteetset riiklikku süüdistust kindlustava asutuse efektiivseks tegutsemiseks. Selleks tuleb prokuröride palgad sätestada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses.
Istung lõppes kell 19.08.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]