Teisipäeval läbis Riigikogus esimese lugemise valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE), millega karmistatakse tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõudeid ning pakendil hakatakse esitama pilthoiatusi.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on suitsetamine seotud suure terviseriskiga ja põhjustab riigile majanduslikku kahju. „Eesti rahvastiku haigestumise tõttu kaotatud eluaastatest ja ennetähtaegsetest suremustest on 8,3 protsenti tingitud tubaka suitsetamisest. See on hinnanguliselt ligi 4000 surma aastas. 2004. aastal tehtud uuringu põhjal oli suitsetamisega seotud Eesti rahvastiku tervisekaotus sellel aastal kokku 28 000 eluaastat,“ ütles Ossinovski ning lisas, et tehtud analüüsi põhjal on suitsetamisest tulenev otsene majanduslik kahju riigile vähemalt 65 miljonit eurot aastas.

Eelnõuga ühtlustatakse ELi liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute pilt- ja teksthoiatustega. Eelnõuga keelustatakse hoonetes asuvad avatud suitsetamisalad alates 1. juunist 2017.

Eelnõuga keelatakse tubakatoodetes lisandina vitamiinide, kofeiini või tauriini ning muude stimulaatorite kasutamine. Samuti ei tohi tulevikus kasutada tubakasuitsule värvust andvaid aineid ja nikotiini omastamist hõlbustavaid lisandeid. Tubakatoodete filtrid, paberid, pakendid või kapslid ei tohi edaspidi sisaldada maitse- ja lõhnaaineid, tubakat ega nikotiini.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 70 poolthäälega (4 erapooletut) heaks kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” (150 OE). Seoses Priit Toobali Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega omal soovil Riigikogust tagasiastumise tõttu nimetatakse uueks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa.

Alates 26. maist 2015 kuuluvad Eesti Ringhäälingu nõukogusse veel Riigikogu liikmed Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Heidy Purga ja Mihkel Raud. Lisaks kuuluvad nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena Mart Luik, Rain Tamm, Agu Uudelepp ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE). Eelnõuga leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga, mille tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Statistika kohaselt on selliseid väikeettevõtteid Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla kahe protsendi.

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE). Eelnõu kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume. Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Riigikogu liikme Maris Lauri sõnul esitati eelnõule 12 muudatusettepanekut, millest enamus muudavad eelnõu teksti paremini jälgitavaks ja arusaadavamaks regulatsiooni sihtrühmadele. Sisuliste muudatusettepanekutega muudetakse mikroettevõtja definitsiooni ning täpsustatakse, millistel juhtudel ei pea konsolideeritavat üksust rida-realt kajastama konsolideerimisgrupi aruandes. Samuti lükatakse muudatusettepaneku kohaselt eelnõu jõustumine edasi 2016. aasta 1. jaanuarile ning muudetakse teisi jõustumistähtaegu, et anda aega vajalike muudatuste tegemiseks Raamatupidamise Toimkonnal ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusel.

Riigikogu ei toetanud üht otsuse eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (102 OE), mis nägi ette teha valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu, mis keelaks energiajookide müügi alla 16-aastastele noortele.

Läbirääkimistel sõna võtnud Märt Sults toetas eelnõu.

Hääletus: poolt 30, vastu 6 Riigikogu liiget. Eelnõu ei leidnud toetust, kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Istungil jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub eraüldhariduskoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.

Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Ettepanek on toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel. Eelnõu ei puuduta haridustoetust, mida riigi-, omavalitsuste- ja erakoolid saavad samadel alustel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.

Riigikohus tunnistas 2014. aasta 28. oktoobril oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on erakooliseaduse § 22² alusel andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.

Haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi sõnul on Riigikohtu otsus seadusemuudatuse aluseks. Ligi selgitas, et põhiseadus paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada olukord, milles iga koolikohustuslik laps saaks täita oma koolikohustust ja omandada haridust tasuta. Ligi sõnul hariduse sisu määrab riik, mille kulu põhimõtteliselt katab õpilasega kaasas käiv haridustoetus, kuid optimaalse koolivõrgu peab tagama kohalik omavalitsus, millele vastab tegevuskulude juhtimine omavalitsuse poolt.

„Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole, aga riigi osalemine nende koolide tegevuskulude katmises ei ole põhiseadusest tulenev kohustus. Seda on kinnitanud õiguskantsler, riigikontrolör ja ka Riigikohus,“ ütles Ligi ning lisas, et riigil on kohustus aktsepteerida erakoolipidaja vabadust erakooli asutada, aga ei ole kohustust erakoole subsideerida.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Märt Sults, Mihkel Raud, Priit Sibul ja Laine Randjärv. Märt Sults tegi Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mihkel Raud ja Laine Randjärv toetasid eelnõu vastuvõtmist. Priit Sibul kutsus üles eelnõuga mitte kiirustama ning leidma ühiskonnale parim lahendus.

Eelnõu esimene lugemine jäi pooleli istungiaja lõppemise tõttu ning see jätkub homme.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]