Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise tubakaseaduse muutmine, mis puudutab eeskätt elektroonilisi sigarette.

Valitsuse algatatud  tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid.

Eelnõu tutvustanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et tegemist on Eesti tubakapoliitika põhimõtetega kooskõlas oleva direktiiviga. Menetluses olev eelnõu puudutab tema sõnul eeskätt elektroonilisi sigarette.

Ossinovski märkis, et viimasel ajal kogu Euroopas ja ka Eestis kasvanud elektrooniliste sigarettide tarvitamine, aga nende regulatsioon oli Eestis mõnda aega täiesti olematu. Tänaseks on kehtestatud vanusepiir, mida algselt ei olnud, ning keeld neid tooteid tarbida ja müüa lasteasutustes.

Statistika kohaselt oli 2012. aastal e-sigarette tarvitanud 10 protsenti Eesti elanikest. 2014. aastaks oli see hulk kasvanud 15 protsendini. Ka kooliõpilaste hulgas on e-sigarette proovinud õpilaste arv iga aastaga suurenenud, mistõttu minister rõhutas, et tervisekaitse seisukohast on vaja kehtestada ka elektroonilistele sigarettidele rangemad nõuded.

Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Minister ütles eelnõu tutvustades, et elektroonilised sigaretid peavad eraldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Teiseks kehtestatakse nõue, et elektrooniliste sigarettide täitepakendid peavad olema lapsekindlad, võltsimiskindlad, kaitstud purunemise ja lekkimise eest ning varustatud mehhanismiga, mis hoiab ära täitmise ajal nende lekkimise.

Samuti kehtestatakse nõuded nikotiini sisaldava elektroonilise sigareti täitevedeliku koostisele, vältimaks kahjulikke lisaaineid, juhuslikke mürgistusi ja koostise ebapuhtusest tulenevaid terviseriske. Nikotiini maksimumsisaldus täitevedelikus on sätestatud 20 milligrammina milliliitri kohta ja vedelik ei tohi sisaldada vitamiine või muid kasuliku tervisemõjuga seostatavaid aineid, kofeiini, tauriini jm stimulaatoreid, lisaaineid, mis annavad eralduvatele ainetele värvuse ja aineid, mis on tervisele ohtlikud kas kuumutatud või kuumutamata kujul, välja arvatud nikotiin. Samuti kehtestatakse nõuded elektroonilise sigareti märgistamisele.

Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Minister tõi välja, et eelnõust on eraldatud seal algselt sisaldunud mitmed muud valitsuse tubakapoliitika ettepanekud, mis tulenevad siseriiklikust tubakapoliitika kokkuleppedokumendist ehk tubaka rohelisest raamatust. Ta tõi näiteks, et menetluses olevast eelnõust on välja jäetud riigisisene kaugmüügi keeld, samuti ettepanek peita tubakatooted poodides tarbijate silme alt ära. „Aga me oleme valitsuses jõudnud kokkuleppele, et ülejäänud muudatused tulevad eraldi kolmanda tubakaseaduse muutmise eelnõuga Riigikogu menetlusse juba lähiajal,“ ütles Ossinovski.

Sotsiaalkomisjoni poolse ettekandega esinenud Vilja Toomast nimetas uusi mittesuitsetatavaid tooteid, mida kehtiva tubakaseaduse järgi ei ole võimalik Eesti turule tuua ja millega komisjon peab edasi töötama.

Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits Keskerakonna fraktsiooni nimel. Ta kritiseeris eelnõu menetlemisega kiirustamist, viidates, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg siseriiklikusse õigusesse on 20. mai.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Vilja Toomast märkis, et direktiiv hakkab kehtima 20. maist sõltumata sellest, kas riigikogu tubakaseaduse muutmise seaduse vastu võtab või ei. Ta kinnitas, et sotsiaalkomisjon töötab tehtavate muudatustega põhjalikult.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

68 poolthäälega vastu võetud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (154 SE) võimaldab luua uue ühtse digiretsepti süsteemiga seotud ravimiregistri, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid.

Ravimiregistris peetakse praegu üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta.

Uus register parandab oluliselt kasutajamugavust ning suurendab registri veebiversiooni kasutamise võimalusi nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Registri teave on eesti ja inglise keeles.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhof  ütles, et tänane otsus võimaldab kaotada info dubleerimise ja hoida kokku maksumaksja raha. „Sisuliselt ei muudeta kehtivas regulatsioonis välja toodud koodikeskuse ja ravimiregistri eesmärke,“ ütles Pikhof. Tema sõnul muutub vaid see, et uude ravimiregistrisse kogutakse täiendavalt infot ravimite sisseveo kohta, mis võimaldab müügiloaga ravimite puhul hinnata ravimite tegelikku kättesaadavust Eestis, ja märkeid piirhinna ja hinnakokkuleppega ravimite kohta.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (184 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu ema- ja tütaräriühingute maksustamise direktiivi muudatused. Muudatusega välistatakse ema- ja tütarühingu kasumijaotiste kuritarvitamine ning hübriidlaenude puhul tekkiv topelt-mittemaksustamine.

Seaduse poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 4.

Samuti võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (192 SE), mis muudab Euroopa Liidu institutsioonidele ja NATO relvajõududele käibemaksusoodustuste kohaldamise protseduuri ning impordi käibemaksu deklareerimise tingimusi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse EL-i institutsioonidele ja ühises kaitsetegevuses osaleva NATO teise liikmesriigi relvajõududele ning sõjalisele peakorterile käibemaksu tagastamise asemel käibemaksust vabastamise regulatsioon.

Seaduse poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 4.

Teise lugemise läbis:

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (191 SE), mis käsitleb valeraha tegemise puhul karistamist ja sellega laiendatavaid jälitustegevusi. Eelnõu viib seadustiku vastavusse EL-i nõuetega, mis käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. EL-i vastav direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud 23. maiks 2016.

Eelnõu näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus. Eelnõu lisab sellele kuni kaheaastase vangistuse.

Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid. Väärteokaristus nähakse ette selle eest, kui krediidi- või finantseerimisasutuse või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud juht või töötaja jätab pangatähtede ja müntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimata.

Samuti täpsustatakse raha võltsimise ja võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude koosseise. Need kuriteod on karistatavad olenemata sellest, kas võltsimine pandi toime seaduslikke või ebaseaduslike vahendite abil.

Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Vitsut ütles, et Euroopa ühisraha euro kaitsmisega seotud nõuded puudutavad kõiki liikmesriike ja nende ühtlustamine ning adapteerimine on arusaadav samm. Kuid ta oli eri meelt kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse suhtes, mis võimaldaks kohaldada võltsimise puhul antud kuriteos jälitustoiminguid.

Mark Soosaar selgitas läbirääkimistel, et kui valeraha tegijad avastavad, et Eestis on leebemad reeglid kui ülejäänud Euroopas, siis meelitab see neid Eestisse.

Esimese lugemise läbis:  

Valitsuse algatatud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (190 SE).

Eelnõu tutvustanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et protokolli ratifitseerimisega saadab Eesti nii rahvusvahelisele üldsusele kui ka inimkaubandusega tegelevatele isikutele sõnumi, et sunniviisiline töö ei ole Eestis aktsepteeritav. Ta möönis, et hetkeseisuga ei ole väga palju riike, kes selle protokolli oleksid jõudnud ratifitseerida, kuna tegemist on 2014. aasta protokolliga. Ratifitseerinud riike on hetkel neli: Mauritania, Niger, Norra ja Suurbritannia.

Sunniviisilise töö konventsioon, mis võeti vastu 28.06.1930. aastal Genfis eesmärgiga keelustada sunniviisiline või kohustuslik töö kõigis selle vormides, on Eesti Vabariigi suhtes jõustunud 7.02.1997. Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse 11.06.2014. aastal ILO peakonverentsil vastu võetud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll. Protokolli eesmärk on tõhusamalt ennetada inimkaubandust ja sunnitööd, paremini tagada ohvrite kaitse ning kohaldada sunniviisilise või kohustusliku töö kasutajate suhtes sanktsioone kõigis 185-s Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesriigis. ILO viimaste andmete kohaselt on 20,9 miljonit inimest maailmas jätkuvalt sunnitöö ohvrid. Sunniviisiliseks tööks on ILO määratluse kohaselt igasugune töö, mida nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtilkult pakkunud. Muutunud on sunniviisilise või kohustusliku töö kontekst ja vormid, mistõttu on vajalik võtta tarvitusele meetmed selle ärahoidmiseks.

Riigikogu menetlusest langes välja Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (186 SE), mille eesmärk oli suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavat tulu osa 2019. aastaks 12,13 protsendini tänase 11,4 protsendi asemel.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget ja vastu oli 34, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside