Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mille kohaselt tõstetakse karistusseadustikus väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurust neljalt eurolt kaheksale eurole ja hoiatustrahvi määra kiiruse ületamise eest seniselt kolmelt eurolt viiele eurole.

Eelnõu tutvustades rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu, et trahvide eesmärk ei ole mitte majanduspoliitiline või riigi tulupoliitiline, vaid ühiskonna õiguskuulekas käitumine.

Minister märkis, et kõige populaarsem väärtegu on kahetsusväärselt lubatud sõidukiiruse ületamine. Kui seni arvutati liiklusseaduses kiiruse ületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi valemiga, kus ületanud kilomeetrite arv korrutati kolmega, siis eelnõu kohaselt ei tõuse see mitte kaks korda, vaid edaspidi tuleb ületatud kilomeetrite arv korrutada viiega, rääkis minister.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega suurendatakse trahviühikut, eelnõuga (146 SE) on ette nähtud ka muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse.

Minister tõi esile, et alaealise isiku puhul luuakse seadusesse erisus ja alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalne suurus on pool sanktsiooni ülemmäärast. Ta tõi näiteks, et kui seadus näeb ette trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista kuni 50 trahviühikut.

Teiseks pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise aega senise 15 päeva asemel 45 päevani. Reinsalu põhjendas seda sellega, et tavaliselt on inimestel perioodilised igakuised sissetulekud. „Järelikult on loogika selles, et kui kuu lõpuni on jäänud vaid mõni päev, inimene aga elab toimetuleku mõttes palgapäevast palgapäevani või ka pensionist pensionini, siis peaks jääma selle ühekuise perioodi sisse ka sissetuleku saamise päev,“ põhjendas ta.

Reinsalu lisas, et arvestades trahvimäärade tõusu peavad menetlejad inimesele tutvustama ka õigust taotleda rahatrahvi tasumist ositi.

Veel langetatakse eelnõuga väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt 8 eurole. Uue trahviühiku määra kohaselt oleks minimaalne trahv üks trahviühik ehk 8 eurot.

Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 3,8 eurolt 4 eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin, Jüri Adams, Andres Anvelt ja Martin Helme.

Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek, eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 18 ja vastu 33 Riigikogu liiget.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. jaanuar.

Rahandusminister Sven Sester andis tänasel istungil ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM).

Hetkel on ESM klientriikideks Hispaania, Küpros ja Kreeka.

Rahandusminister rääkis, et suurimateks saavutusteks 2015. aastal olid Küprose kohandusmisprogrammi jätkuv edukas täitmine ja Hispaania kaks enneaegset tagasimakset. Pärast pool aastat kestnud kriisi Kreeka poliitilisel maastikul, mis külvas segadust ka ülejäänud euroalal, kiideti heaks ka uus Kreeka kohandamisprogramm 86 miljardi euro ulatuses ja aidati seeläbi Kreeka majandust stabiliseerida.

Sester märkis, et ESM on jätkuvalt üks kvaliteetsemaid rahvusvahelisi finantsinstitutsioone oma sissemakstava kapitali suhtega kogukapitali – 11,4 protsenti. Seetõttu ei mõjutanud ka suvine kriis juhtivate reitinguagentuuride hinnangut ESM-ile ja nii Moody’s kui ka Fitch kinnitasid eelnevatel aastatel antud tippreitinguid.

„Osalemine ESM-is on Eestile garantii, et majanduslikke raskustesse sattunud euroala riigid ei sea ohtu euroala kui tervikut ega ohusta seeläbi ka Eesti finantsstabiilsust,“ ütles Sester.

Eesti osalus ESM-is on alla 0,2 protsendi kapitalist.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kadri Simson, Aivar Sõerd, Martin Helme ja Kalvi Kõva.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu.

Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (145 SE) viiakse Eesti õigusruum kooskõlla maksustamise valdkonnas toimunud rahvusvaheliste arengutega piiriülese automaatse teabevahetuse osas.

Eesti toetab Euroopa Liidu eesmärki takistada maksudest kõrvalehoidumist finantskontode maksualase teabe automaatse vahetamisega. Maksuhalduritele pannakse kohustus vahetada omavahel teavet teise riigi maksuresidentide finantskontode kohta, mis vähendab võimalusi varjata oma residentsuse riigi maksuhalduri eest tulusid välisriigis asuvas finantsasutuses. Automaatse teabevahetuse all peetakse silmas süstemaatilist ja perioodilist kindlaksmääratud teabe vahetamist maksumaksja tuluallikate kohta, näiteks dividend, intress, palgatulu ja pension.

Riigikogu liikme Urve Tiiduse sõnul tehti eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek annab konto omanikule võimaluse kinnitada, et ta on konto omanik lisaks käsikirjalisele või digiallkirjale ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks pinkalkulaatoriga, PIN-1ga või mõne muu vahendiga. Teine muudatus puudutab jõustumise tähtaega. Seadus jõustuks Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ja konto omanikele tagatakse sellega õiguste ja kohustuste osas õiguskindlus esimesel võimalusel.

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (112 SE) tagatakse Rooma III määruse sujuv rakendamine.

Rooma III määruse kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada. Hetkel abikaasadel sellist võimalust ei ole. Abikaasad saavad edaspidi kohaldatavaks õiguseks valida kas kohaldatakse lahutava kohtu asukoha seadust, nende ühise elukohariigi seadust, ühe abikaasa kodakondsuse riigi seadust või siis abikaasade eelneva ühise elukoha riigi seadust, kui üks neist seal veel elab. Määrusega ühinemise järel saavad Eesti kohtud ja notarid teise riigi õigust kohaldada ka kolmanda riigi kodanike suhtes.

Valitsuse algatatud pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (113 SE) tagatakse EL-i pärimisasjade määruse sujuv rakendamine.

Määrusega on hõlmatud kõik EL-i liikmesriigid, va Suurbritannia, Iirimaa ning Taani. Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Samuti lihtsustatakse pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada. Eelnõuga antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid.

Riigikogu liige Imre Sooäär ütles, et komisjoni poolt esitati eelnõu muutmiseks kaks muudatusettepanekut. Tema sõnul käsitleti komisjonis täpsemalt küsimust, millised on erinevad testamendi tegemise võimalused olukorras, kui inimene viibib väljaspool Eestit.

Muudatusettepanekud puudutavad näiteks laeval sõlmitud ja kapteni kätte hoiule antud testamendi üleandmist pärimisregistrile või Eesti välisesinduse konsulaarametnikule. Muudatusettepanekud tulenevad sellest, et kuni 2015. aastani pidas pärimisregistrit Harju Maakohus, kuid alates käesoleva aasta algusest on registripidajaks Notarite Koda. Seetõttu tuleks kõnealune testament tulevikus anda Harju Maakohtu pärimisregistri asemel üle notarile. Samuti on õigusselguse huvides mõistlik ka testamendiregistri loomise konventsiooni ratifitseerimise seaduses viidata maakohtu asemel Notarite Kojale.

Esimesel lugemisel oli lisaks trahviühiku suurust puudutavale eelnõule veel seitse eelnõu.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) võimaldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Eelnõu täiendab ka kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) täpsustab meresõiduohutuse-alaseid nõudeid. Täpsustatakse laevaõnnetuste liigitamist, ohutusjuurdluse kohaldamisala, vastavat koostööd ning ohutusjuurdluse korraldaja õigusi ja kohustusi tulenevalt EL-i vastavast direktiivist. Samuti täpsustatakse väikelaevadele ja jettide turujärelevalvet. Muudatuste põhirõhk on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi korral ohutusjuurdluse keskuse (OJK) läbiviidava juurdluse eristamiseks veeteede ameti poolt läbi viidavast juurdlusest. Eelnõu täpsustab laevaõnnetuse definitsiooni: edaspidi loetakse laevaõnnetuseks ka näiteks isiku kadunuks jäämist laevalt ning laeva eeldatavat hukku.

Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded. Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (152 SE) võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon. Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet. Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse eelnõu (126 SE). Konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele inimväärsed töötingimused. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga. Ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (127 SE). Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi. Konventsioon kohaldub kõigile avamerel majandustegevuses osalevatele laevadele.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid. Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega.

Istung lõppes kell 18.20.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside