Riigikogus läbis esimese lugemise tooteohutuse nõudeid kaasajastav eelnõu
Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega kaasajastatakse tooteohutuse nõudeid, mis puudutavad eelkõige küberturvalisust ja veebikaubandust.
Vabariigi valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE) eesmärkideks on tagada kooskõla Euroopa Liidu (EL) õigusega ja ajakohastada akrediteerimistasude regulatsiooni.
ELi üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele selge kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske. Samuti sätestab määrus, et tarbijale peab olema veebipoes kättesaadav sama info, mis tavakaupluse (sh tootja andmed, tootetähis, toote pilt ja kõik hoiatused ning ohutusteave).
Eelnõu üks eesmärk on tagada ka väljastpoolt ELi pärit toodete ohutust. Internetikaubanduse plahvatuslik kasv on muutnud selle probleemi teravaks. Eelnõu kohaselt peab edaspidi kõikidel ELi tarnivatel toodetel olema märgitud vastutav isik ELis. See isik esindab tootjat ja tagab probleemidele lahenduse leidmise. Üldjuhul on selleks vastutavaks isikuks kas toote importija või selle puudumisel tootja volitatud esindaja ELis. See muudatus on oluline samm, et kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad vastutaksid oma toodete eest samamoodi, nagu seda teevad ELi ettevõtjad täna.
Lisaks ajakohastatakse eelnõuga Eesti Akrediteerimiskeskusele vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine. Muudatused lahendavad olukorra, kus osad akrediteerimistaotluse läbivaatamised on tasustatud ja osad mitte. Edaspidi tuleb maksta igat liiki taotluse esitamisel läbivaatamise tasu töö mahu põhjal ning akrediteerimise tunnitasu hulka arvatakse lisaks peaassessori tegevusele ka hindamisotsuse ja tehnilise ülevaatuse tegija töö, mis samuti on seotud hindamisega. Praegu kaetakse eelnimetatud tegevustest tekkivad kulud kõikide klientide makstavast aastatasudest. Samas on mõlemad tegevused seotud konkreetse kliendiga ja tuleks arvata iga kliendiga seotud tasude sisse.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (523 SE). Eelnõu eesmärgiks on muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas.
Eelnõuga sätestatakse, et valitsuse liikmele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks. Esinduskulud makstakse aga välja valitsuse liikme esitatud kuludokumentide alusel. Vastavad tingimused sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.
Läbirääkimistel võttis sõna Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik ja Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 41 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
