Riigikogus läbis esimese lugemise sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise ja kuulas ära peaministri vastused neljale arupärimisele.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates 1. juulist 2023.
Seni on teenus olnud peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda, edaspidi hakkab teenuse katmises osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenust saama õigustatud isiku teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja teenuse saaja tasub majutuse- ja toitlustuskulud ning muud teenuseosutamisega seotud kulud.
KOVi suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse KOVile laekuva tulumaksu määra selliselt, et tulumaksu jaotamisel hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu kokku on prognoosi järgi 2023. aastal 40 miljonit ja 2024. aastal 57 miljonit eurot. See võimaldab KOVidel arendada ka kodus elamist toetavaid teenuseid ja nende pakkumist suurendada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop (RE) ja Aivar Kokk (I).
Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE) eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Eelnõuga nähakse ette ohvriabi osutamise üldised alused. Kehtivas õiguses need puuduvad, kuid ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides ja informeerimine on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised. Õigusselguse tagamiseks nähakse ette tingimused erinevate teenuste osutamiseks. Esmakordselt on eelnõus kirjeldatud psühhosotsiaalse abi andmine, sh kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Samuti on täpsustatud inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid ja teenuseid naistevastase vägivalla ohvritele.
Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja esitada kuludokumente.
Eelnõuga luuakse alused asutustevaheliseks ja võrgustikutööks vajalikuks andmevahetuseks, seda nii erikohtlemise ja kaitsevajadusega kannatanute, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui ka nende ohvrite puhul, kes jõuavad oma murega näiteks kohaliku omavalitsuse üksusesse. Eesmärk on, et kõige raskemas olukorras ohvrid ei peaks ise aktiivselt abi otsima.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo (EKRE).
Peaminister Kaja Kallas vastas neljale arupärimisele
Peaminister vastas Riigikogu liikmete arupärimistele Ukraina põgenike kohta, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimehe kohta, Kontrollikoja liikme kandidaadi esitamise kohta ja ettevõtete toimimise tagamise kohta energiakriisi tingimustes.
Enne istungi algust tegi Riigikogu ees pöördumise Valgevene demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Helmen Kütt ja Mihhail Stalnuhhin.
Istung lõppes kell 23.06.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]