Riigikogus läbis täna esimese lugemise riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmise eelnõu. Strateegiaga seatakse Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused.

Eelnõu tutvustanud peaminister Jüri Ratase sõnul on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ esimene omasugune, mis valdkondade üleselt loob tervikvaate riigi pikaajalise arengu suunamiseks läbi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise protsesside, seejuures arvestades riigi rahanduse võimalusi. Peaminister märkis, et strateegia koostamisel on tuginetud üleilmsete suundumuste prognoosidele ning Eesti tulevikuolukorra analüüsile.

„Riigi pikaajaline arengustrateegia peab lahendama riigi eesseisvaid objektiivseid probleeme ja viima elu edasi. See peab kandma endas ühiskonda liitvaid väärtusi ning eesmärke, samas jätma meile kõigile vabaduse valida teekond nende sihtideni jõudmiseks,“ rääkis peaminister. „Riigi pikaajaline plaan peab ennekõike olema inimesekeskne – kõiki Eesti inimesi ühtmoodi puudutav.“

Ratas tõstis esile viit strateegia keskmeks olevat strateegilist sihti, mis sõnastavad Eesti sellisena, nagu ta 2035. aastal olema peaks. „Et nende sihtideni jõuda ning tulla toime arenguvajadustega, on lähiaastatel vajalikud muutused pea kõigis eluvaldkondades,“ ütles ta.

Esimese sihina tõi Ratas esile, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. „Selleks, et Eesti inimene oleks terve elukaare vältel teadmiste-himuline, loov ja ettevõtlik, et tal oleks õpitahe ja valmidus töö olemuse muutumiseks, võtame hariduses suuna paindlikkusele ja õppija vajadustest lähtumisele,“ ütles ta. Rääkides tervishoiust, peab peaministri sõnul riik oma inimeste tervise nimel pingutama, aga ta ei saa seda teha üksi, sest ainult rahast ei piisa. „Meil kõigil tuleb nii enda kui ka teiste füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda. Meil tuleb vähendada riskikäitumist ja teha terviseteadlikke otsuseid,“ märkis Ratas.

Ühtlasi on peaministri sõnul strateegias oluliseks sihiks seatud, et Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. „Kõigil Eesti inimestel peab olema võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Iga ühiskonna liige peab tundma end toetatuna ja väärtustatuna nii teiste inimeste kui ka riigi poolt. Samuti on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga. Just see seob meid ühiskonna, rahva ja riigina,“ ütles Ratas.

Ratase sõnul on 2035. aastaks sihtideks samuti seatud, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning et elukeskkond on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. „Me peame oma elukeskkonda kujundades järgima kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid. See tähendab, et kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond moodustaksid tasakaalustatud terviku,“ märkis peaminister.

Viimaks ütles Ratas, et Eesti siht on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. „Inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed nii füüsilises kui ka digiruumis. Seda kõike olenemata tema elukohast, vanusest, erivajadusest või muudest tunnustest,“ rääkis ta. Ratase sõnul on uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ja moodsate tehnoloogiate eelistamine just see, mis Eestile edu on toonud ning aitab meil olla maailmas suured. Tema sõnul keskendutakse ka edaspidi Eesti tugevustele, toetudes saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades.

Peaminister märkis, et „Eesti 2035“ on Riigikogu ja valitsuse koostööd toetav strateegia – strateegia üldosa kiidab heaks Riigikogu, elluviimise tegevuskava, mida igal aastal üle vaadatakse ja uuendatakse, Vabariigi Valitsus. Tema sõnul annab iga minister edaspidi vähemalt korra aastas Riigikogule ülevaate oma valdkonna edusammudest ja kitsaskohtadest.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ heakskiitmine“ eelnõu (262 OE) seletuskirja kohaselt koosneb „Eesti 2035“ strateegia üldosa eelnõust, valitsuse tegevuskavast ning mõõdikutest. Strateegia üldosa võtab vastu Riigikogu, valitsuse tegevuskava ja „Eesti 2035“ mõõdikud kiidab heaks valitsus pärast Riigikogu otsuse jõustumist.

Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Seda saavad strateegilise planeerimise lähtealusena kasutada ka kohaliku omavalitsuse üksused ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonid.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Riina Sikkut (SDE), Heiki Hepner (I) ja Mart Helme (EKRE).

Riigikogu võttis vastu seitse seadust

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (236 SE) ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nimi on Transpordiamet. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Uue ametiga luuakse transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte. Liitmisega luuakse ka MKM-i merenduse asekantsleri positsioon.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalvi Kõva (SDE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56, vastu 6 ja erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seadusega (217 SE) lisatakse seadusesse kodakondsuse äravõtmise uue alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Seaduse paragrahvi 28 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt võib valitsus võtta Eesti kodakondsuse ära isikult, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev otsus riigireetmise, luuretegevuse või terrorikuriteo eest.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus (234 SE) kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse (260 SE) järgi ei pea väikeses koguses pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale müüva isiku ettevõttel, näiteks väikesel mahepoel, tulevikus enam olema temalt seni nõutud tunnustust. Edaspidi piisab sellest, et ta teavitab oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA), mis Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti baasil luuakse.

Erand on ettevõtjatele, kes müüvad pakendamata mahepõllumajanduslikke tooteid otse lõpptarbijale tingimusel, et nad ei tooda ega valmista ise selliseid tooteid ette, ei ladusta neid mujal kui müügikohas, ei impordi neid kolmandast riigist ega kasuta selliseks tegevuseks alltöövõtjana teist ettevõtjat. Pakendamata mahetoodete müük ei tohi ületada 5000 kilogrammi aastas, nende toodete müügi aastakäive ei tohi ületada 20 000 eurot või sertifitseerimise võimalik kulu on ettevõtjale suurem kui 2 protsenti ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest. Mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettusliku kasutamise ennetamiseks muudetakse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatakse rahatrahvi tavatoote mahetootena müümise eest.

Seadus viiakse kooskõlla 2022. aasta 1. jaanuarist kohaldatava Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega, mille eesmärk on kõrvaldada EL mahetootmise arengu takistused, tagada aus konkurents põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele, tõsta tarbijate usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu ning viia õigusaktid kooskõlla Lissaboni lepinguga. Tulemuseks peaks olema lihtsamad normid, tõhusamad protsessid ja tarbija jaoks usaldusväärsed tooted.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse (225 SE) eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla alates 25. detsembrist kohalduva Euroopa Liidu määrusega, millega kehtestatakse erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelu. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Samuti ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (252 SE).

Vastavalt riigieelarve seaduse § 43-le võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2020. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks riigieelarvet muuta.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Sutt (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53, vastu 10 ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seadus (230 SE).

Kokkuleppe ratifitseerides saab Eestist CERNi assotsieerunud liige. CERNiga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitlev kokkulepe tuli ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.

Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning nõukogus ei ole hääleõigust.

Peaminister Jüri Ratas ja CERNi peadirektor Fabiola Gianotti kirjutasid kokkuleppele videosilla vahendusel alla 19. juunil 2020 Tallinnas ja Genfis.

CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse

Valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (247 OE).

Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Aruande kohaselt olid riigi 2019. aasta tulud 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

2019. aasta 31. detsembri seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.

Esimese lugemise läbis veel neli eelnõu

Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse (riigieelarve läbipaistvuse suurendamine) eelnõu (251 SE) eesmärk on tagada riigieelarve parem läbipaistvus ja arusaadavus ning parandada eelarve täitmise aruandlust, et tugevdada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel ja täitmisel ning tagada õigeaegne reageerimine võimalikele kõrvalekalletele kinnitatud riigieelarvest.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Sõerd (RE).

Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused. Eelnõu on oma olemuselt tehnilist laadi, teise samba reformi rakendumist puudutavaid kuupäevi ega muid põhimõttelisi muudatusi teise samba reformis eelnõu ei tee.

Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.

Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.

Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.

Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (278 SE) näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.

Seletuskirjas märgitakse, et Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes senise assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisel tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele.

Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning vähendatakse ettevõtjate ja isikute halduskoormust.

Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.

Olulise mõjuga muudatused on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik.

Muudatuste jõustumisel hakatakse reederitele väljastama tunnistust, mis tõendab Nairobi konventsiooni nõuetele vastava tagatise või kindlustuse olemasolu, ning ballastvee konventsiooni alusel vabastust ballastvee ja selle setete käitlemise nõudest.

Esimesel lugemisel lükati tagasi üks eelnõu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk oli laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel, ja tõsta töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõuga sooviti parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 65 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu ees andis ametivande uus riigihalduse minister Anneli Ott.

Istung lõppes kell 20.27.

Fotod istungist

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post [email protected]
päringud [email protected]