Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise põlevkivi kasutamise kava aastani 2030, mis lähtub põlevkivi efektiivsest ja säästlikust kasutamisest ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamisest.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 kinnitamine” eelnõu (166 OE) näeb ette, et põlevkivielektri tootmisel tuleb Euroopa Liidu pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide järgi vähendada põlevkivi otsepõletustehnoloogia osatähtsust elektritootmises ning arendada põlevkiviõli tootmist. Prognoositava õlitootmise mahu kasvuga suureneb ka uttegaasist elektrienergia tootmine.

Põlevkivi arengukava koostamise vajadus tuleneb maapõueseadusest ja säästva arengu seadusest. „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015“ on kavandatud arengukava elluviimise järgmine etapp aastateks 2016–2030. Põlevkivivaldkonna eesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises.

Põlevkivi arengukavas on kavandatud põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 miljonit tonni kuni aastani 2020. Arengukava mõjunäitajate ehk indikaatorite tulemusi analüüsitakse iga viieaastase perioodi järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus ning arvestades asjaolu, et põlevkivitööstuses kasutatava tehnoloogia uuendamise tulemusel või muude asjaolude tõttu on põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest põhjustatud negatiivne mõju keskkonnale järk-järgult vähenemas. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon ja kui ei teki vastuolu keskkonnanõuetega.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Artur Talvik ja Valeri Korb.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Artur Talvik ütles, et esitatud arengukava on vastuoluline ning ei paku vajalikke lahendusi põlevkivitööstuse arendamiseks. „Meie räägime rahulikult sellisest n-ö peenhäälestamisest, kas kaevandada 20 miljonit tonni või 15 miljonit tonni. Kõik me teame, et objektiivsetel põhjustel ei suudagi tööstus rohkem kaevandada kui 15 miljonit tonni, see ei ole täna üldse küsimus,“ märkis ta. „Küsimus on selles, missugune on meie suur plaan, missugune on meie energiamajanduse plaan, missugune on maavarade plaan. Me peaksime ühiselt oma jõud pöörama hoopis sinnapoole, et mis edasi saab. See arengukava sellele igal juhul vastust ei anna.“

Keskfraktsiooni nimel sõna võtnud Valeri Korb rõhutas, et Eestis peaks käima tõsisem töö põlevkivi uute kasutusvõimaluste leidmiseks. „Kõige põhilisem küsimus on selles, kas me saame nii palju raha, et meie teadlased ja meie teadus annaks võimalust, kuhu me peaksime nende 15 aasta jooksul edasi minema,“ lausus ta. „Minu meelest see programm, mida me tänasel päeval arutame, saaks siis laiemat kandepinda ja see saaks jalad alla. Siis oleks kõikidel selge pilt, mida me tahame põlevkivist saada ja kuhu me läheme kuni aastani 2030.“

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (118 SE) ühtlustatakse EL-i liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded karmistuvad. Sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute pilt- ja teksthoiatustega. Pakendil peab olema viide www.tubakainfo.ee, kust leiab abi suitsetamisest loobumisele. Eelnõu kohaselt keelatakse alates 2017. aastast hoonetes asuvad ilma seinteta suitsetamisalad.

Eelnõu oli teisel lugemisel Riigikogu istungil ka 27. jaanuaril, kuid toona teine lugemine katkestati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3.veebruariks esitas muudatusettepanekud Vilja Toomast ja sotsiaalkomisjon toetas neid. Muudatusettepanekutega anti sigarettide ja sigarettideks keeratava suitsetamistubaka eristava maitse või lõhna definitsioon ja keeldude sõnastus direktiivis toodud sõnastuses. Samuti asendati mõiste „suitsetamistubakas“ mõistega „sigarettideks keeratav suitsetamistubakas“.

Riigikogu lõpetas veel kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE) asendab kehtiva sundeksemplari seaduse. Säilitamiseks loovutatavate trükiste arvu vähendatakse kaheksalt neljale, samuti vähendatakse säilituseksemplari saavate raamatukogude arvu. Riigi kohustust trükiseid pikaajaliselt säilitada kümnes raamatukogus vähendatakse neljale raamatukogule.

Eelnõu järgi toimub kõigi füüsilisel teabekandjal (v.a. filmi algmaterjal) olevate säilituseksemplaride kogumine läbi ühtse keskuse, milleks on Eesti Rahvusraamatukogu. Rahvusraamatukogu hakkab koostama lisaks trükitoodangu statistikale ka võrguväljaannete statistikat. Rahvusarhiivile lisandub ülesanne koguda filmi algmaterjali, et tagada filmipärandi säilimine.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mark Soosaar ja Krista Aru.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mark Soosaar märkis, et sotsiaaldemokraatidel ja tal endal on eelnõu üle hea meel. „Igal juhul meie fraktsioon kiidab heaks selle eelnõu esimese lugemise lõpetamise. Liigume julgelt kolmanda lugemiseni välja ja katsume Eesti rahvusliku mälu digiteerimise ja arhiveerimisega võiduka lõpuni minna,“ lausus ta.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru ütles, et uus seaduseelnõu on mõistlik ja vajalik. „Sest aeg, tingimused ja olud meie ümber on põhjalikult muutunud. Mingid kosmeetilised parandused praegu kehtivasse sundeksemplari seadusesse ei annaks meile seda garantiid ja kindlust, mida me vajame oma kultuuripärandi säilitamisel, et säilitada seda ka digitaalsena, digitaalsel kujul,“ lisas ta.

Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (163 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille tähtaeg on 10. aprill 2016. Direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu tasandil kollektiivse esindamisega seotud organisatsioonide tegevuse aluspõhimõtteid, luua mehhanism EL-i üleste litsentside andmiseks muusikateoste kasutamisel ning kehtestada järelevalve kohustus kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle.

Eestis on neli suuremat kollektiivse esindamise organisatsiooni: Eesti Autorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ning Eesti Audiovisuaalautorite Liit. Eesti esindusühingute tegevust puudutav regulatsioon muutub tulenevalt direktiivist tunduvalt detailsemaks. Lisaks luuakse mehhanism riikliku järelevalve teostamiseks kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning järelevalveasutuseks on justiitsministeerium. Kõigil huvitatud isikutel on võimalus teada anda, kui nende meelest on autoriõiguse seadusest tulenevaid ja ühingute tegevust puudutavaid nõudeid rikutud.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside