Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis tänasel istungil esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mis muudab hariduslike erivajadustega õpilastele õppe korraldamisega seonduvat regulatsiooni.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) suurendab tugispetsialistide toetust, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust. Lisaks nähakse ette regulatsioon riiklike haridusstipendiumite ja –preemiate maksmiseks haridusasutustes töötavatele inimestele.

Eelnõu järgi on põhihariduse korraldamine haridusliku erivajadustega õpilaste ehk tuge vajavate õpilaste osas, kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Kuigi ka senini on lähtutud kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt peaksid tuge vajavad õpilased üldjuhul õppima elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi. Kehtiva õiguse järgi on riigil kohustus asutada ja pidada koole raskema haridusliku erivajadustega õpilastele. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, leppides kohaliku omavalitsuse üksustega kokku nende pidamise võimalikus üleandmises.

Eelnõu kohaselt toimub õpilasele tõhustatud toe või eritoe vajaduse hindamine koolivälise nõustamismeeskonna ja kooli koostöös. Koolil on õigus õppetöö läbiviimist vastavalt kohandada. Selleks nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks nagu näiteks kohandatud õppevahendid ja keskkond. Lisaks suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust, milleks eraldatakse toetust ka üldist tuge pakkuvate tugispetsialistide teenuse kättesaadavuseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvustas oma ettekandes antud eelnõu ja selle eesmärke.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must rääkis komisjoni istungil kõlanud erinevatest ettepanekutest ja seisukohtadest.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Tiina Kangro Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Fraktsioonide esindajate seisukohtade läbivaks jooneks oli teemaga mitte kiirustada, antud teemat veel arutada ja leida kitsaskohtadele lahendused.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. november kell 17.15.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse § 76 täiendamise seaduse eelnõu (481 SE) näeb ette meetmed, et kindlustada ravimite järjepidev kättesaadavus Eesti patsientidele. Eelnõu mõjutab ja motiveerib tegelikkuses ravimi müügiloa hoidjaid oma müügiloaga ravimeid Eestis turustama.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) loob aluse riigi osalemiseks eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmiseks. Eelnõuga tagatakse erakoolidele tegevustoetus kohaliku omavalitsuse üksuste keskmisel tasemel ja luuakse jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+. Eelnõu ei puuduta eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest eraldatava haridustoetuse andmise printsiipe õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude, samuti muude kooli õppekava täitmiseks ja kooli pidamiseks vajalike kulude osas. Samuti on jätkuvalt kohaliku omavalitsuse üksusel õigus eraüldhariduskoolide pidajaid tegevuskulude katmisel toetada.

Eelnõu järgi on toetust tegevuskulude katmiseks riigieelarvest võimalik eraüldhariduskoolil taotleda, kui on täidetud järgmised nõuded: koolile antud tähtajatu tegevusluba; koolis ei ole õppemaksu või õppemaks on õpilase kohta keskmiselt kuus kuni teatud protsendini töötasu alammäärast; kooli tegevusest saadud kasum investeeritakse õppe- ja kasvatustegevusse; kooli eelarve ja hariduskulud on avalikud ning koolil puudub maksuvõlg riigi ees. Nimetatud nõuete täitmisel saab eelnõu järgi toetust taotleda alates 2018. a 1. septembrist. Toetuse arvutamise aluseks on õpilaste arv 10. novembri seisuga ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu. Toetust ei eraldata nõuete mittetäitmisel, samuti on valdkonna eest vastutaval ministril õigus toetus tagasi nõuda, kui toetust on eraldatud ebaõigete andmete alusel.

Kehtiva erakooliseaduse kohaselt eraldatakse eraüldhariduskoolidele tegevuskulude toetust 2019. aasta 31. detsembrini. Toetuse suurus on 75 protsenti selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli keskmisest tegevuskulust 2016. aastal. Eelnõu kohaselt jääb senine regulatsioon kehtima, samuti nähakse ette üleminekusätted õppemaksu lae kohaldamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu liigub järgmise istungi päevakorda õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201710191000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside