Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mis võimaldataks Riigikogul viia läbi kaugosalusega istungeid, kus Riigikogu liikmed ja teised Riigikogu istungil osalevad isikud saavad osaleda elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) järgi võib kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides istungit jälgida ja teha reaalajas istungi toiminguid (eelnõu esitamine, ettekanded, suulised küsimused, sõnavõtud, protestid, hääletamine ja muud toimingud) ning võimalus anda teada nende tegemise takistusest.

Kaugosalusega istungi toimumise otsustab Riigikogu juhatus kaalukate põhjuste olemasolul. Kaugosalusega istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Riigikogu koosseisust. Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kolm eelnõu

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE) järgi luuakse kohtute seaduses mehhanism, mis annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Muudatus annab kohtute tegevusele paindlikkuse suure töökoormusega toime tulemisel.

Kohtuasjade kohtualluvus ega asja arutamise koht kohtutevahelise delegeerimise käigus ei muutu. Eelduseks on, et teise kohtusse hakatakse senise statistika põhjal lahendamiseks suunama valdavalt kirjalikus menetluses lahendatavaid asju, kuid vajaduse korral hüvitatakse kohtunikule lähetuskulud.

Selleks, et suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse, tuleb kohtu esimehel esitada ringkonnakohtute esimeestele põhjendatud taotlus, milles on märgitud korrakohast õigusemõistmist ohustavad tegurid ning selgitused, miks seda ei ole võimalik tagada kohtute seaduses ettenähtud teiste meetmete abil. Ringkonnakohtute esimehed otsustavad ühiselt teise kohtusse lahendamiseks suunamise. Muudatusega nähakse kohtute haldamise nõukojale ette pädevus kehtestada kohtuasjade teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teise samaliigilisse kohtusse – st maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse. Juhul, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõus väljatoodud eriolukord, antakse ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama.

Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus. Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle vahel töökoormust regulatiivsete mehhanismidega potentsiaalselt ringi hakatakse suunama. Eesti esimese ja teise astme kohtutes on kokku 223 kohtunikukohta.

Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (142 SE) viiakse seadused kooskõlla ELi taimetervise määruse ja ametliku kontrolli tegemist reguleeriva määrusega, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Selleks ajakohastatakse või tunnistatakse kehtetuks mitmed taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse sätted. Lisaks muudetakse taimekaitseseadust tingituna ELi vastava direktiivi muutmisest.

Taimekaitseseaduses on oluliseks muudatuseks majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele. Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Esmane järelevalvetoiming rahastatakse endiselt riigieelarve vahenditest. Järelevalvetasu kehtestatakse kontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav ELi impordisüsteem on muutunud. Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.

Valitsuse algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (164 SE) moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule asutuste ühinemisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud; ühendamisega seotud võimalike kulude kavandamine ja uue asutuse eelarve koostamine ning muudetavate seaduste alusel õigusaktides vajalike muudatuste tegemine. 

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE) kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga  võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks“ eelnõuga (149 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek seadusandlike muudatuste väljatöötamiseks pikaajalise hoolduskoormuse probleemi lahendamiseks, mis tagaks inimkeskse hoolekandekorralduse kõigile abivajajatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Signe Riisalo (RE).

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 poolthäält, vastuvõtmise poolt hääletas 33 Riigikogu liiget.

Riigikogu ees esitas ametivande väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Raul Siem.

Istungi stenogramm.

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu).

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside