Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, milles antakse põhjalik ülevaade Eesti metsanduse olukorrast, seatakse metsanduse arengu eesmärgid ja kirjeldatakse, kuidas neid eesmärke saavutada.

Arengukava seab peaeesmärgiks metsanduse kestlikkuse, milleks tuleb tagada metsaökosüsteemide säilimine, nende elurikkuse püsimine ja kliimamuutuste mõjuga kohanemine. Samuti peab metsasektor olema majanduslikult konkurentsivõimeline ning metsanduspoliitika kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Keskkonnaminister Madis Kallas ütles arengukava tutvustades, et muutuva kliima tingimustes on üha olulisem küsimus metsade hea tervislik seisund, mis tagab nende võime siduda süsinikku ja seista vastu kliimamuutustest tingitud sagenevatele ja intensiivsematele häiringutele. Ta tõi näiteks kuuse-kooreüraski tekitatud kahjud Lõuna-Eestis.

Minister lausus, et metsades tuleb senisest oluliselt suuremal pindalal teha õigesti planeeritud ja ajastatud hooldusraieid, et kujundada kliimamuutustele vastupidavamad puistud ning kindlustada metsamaa võimalikult tõhus kasutus. Ta lisas, et metsaraieid planeerides tuleb vältida suurte lagedate alade koondumist. Arengukava lisas seisab, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit aastas.

Kallas toonitas, et rohkem puitu peaks Eestist väljaminemise asemel jõudma väärindajateni. „Me ekspordime igal aastal umbes kaks miljonit tihumeetrit töötlemata okas- ja lehtpuu paberipuitu, kuna selle keemiliseks töötlemiseks ja väärindamiseks kohapeal vajalikus mahus tööstus puudub,“ lausus minister. Tema sõnul on järgmiste perioodide suurim väljakutse võimaldada puidu kõrgtehnoloogilist töötlemist ja seda nii, et väheneks töötlemata puidu eksport, samal ajal vältides negatiivset mõju keskkonnale ja raiesurve suurenemist Eesti metsadele. Ta toonitas, et puidu kõrgtehnoloogilise väärindamise arendamine on oluline, et saada puidust maksimaalset kasu ja energeetikas kasutataks vaid väheväärtuslikku puitu.

Arutelus pöörati tähelepanu ka töökohtade võimalikule kadumisele või tekkele metsandussektoris. Keskkonnaminister ütles, et loodetavasti soodustavad tehtavad investeeringud kõrgemat taset nõudvate töökohtade lisandumist tooraine lähedusse ehk maapiirkondadesse. Ta kinnitas, et arengukava üks eesmärk on, et maale tekiks töökohti juurde, viidates seejuures eesmärgile puitu rohkem siin väärindada ja vähem eksportida.

Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“. Metsaseaduse kohaselt kinnitab metsandust käsitleva valdkonna arengukava Riigikogu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Keskerakonna fraktsiooni nimel Tõnis Mölder, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Toomas Jürgenstein, Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner ja Reformierakonna fraktsiooni nimel Yoko Alender.

Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 22 ja selle vastu hääletas 43 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ eelnõu (774 OE) esimene lugemine lõpetati.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (765 SE) järgi täiendatakse fluoritud kasvuhoonegaase (F-gaase) sisaldavate toodete, seadmete või süsteemide FOKA registrisse kandmise kohustust.

Eelnõu kohaselt tuleb registrisse kanda kõik vähemalt viis tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti F-gaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid, mis on nimetatud vastavates EL määrustes, et tagada riigi ülevaade nende kohta. Eelnõu laiem eesmärk on fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri heidetavate koguste vähenemine.

Seletuskirjas osutatakse, et Euroopa Komisjon on ette valmistamas F-gaase puudutavate regulatsioonide karmistamist ning kui riigil on puuduliku registri tõttu olukorrast ebapiisav ülevaade, siis pole võimalik operatiivselt ja adekvaatselt reageerida.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Merry Aart. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 15 ja vastu 34 saadikut. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE) eesmärk on tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sh tagada õiglased maksusoodustused ja -vabastused ning soodustada kinnisvara käivet.

Maastikuobjektid muutuvad looduslike protsesside, inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel, mistõttu võivad katastris registreeritud andmed ebatäpseks muutuda. Katastriandmed on aluseks ka maa maksustamisele, seega on ühetaolise ja õiglase maksustamise põhimõttega vastuolus, kui maaomanik tasub maamaksu maa-ala eest, mis on looduslike muudatuste tulemusel püsivalt vee all. Neid andmeid kasutades täidetakse ka paljusid avalikke ülesandeid. Nii on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Riiklikes registrites registreeritud andmed peavad kajastama tegelikku situatsiooni looduses.

Eelnõuga kavandatakse omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Eelnõu võimaldab senisest sujuvamat ja vähem bürokraatlikku omandi kasutamist ja käsutamist. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ning reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside