Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mis näeb ette kiita heaks jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni protokolli muudatused.

Muudatustega lisati protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.

Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (711 SE) tutvustanud keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon ehk Londoni konventsioon võeti vastu 1972. aastal. Kiisleri sõnul reguleerib konventsioon ülemaailmselt kaadamist merel ehk merre tahkete ainete, sealhulgas jäätmete ja muude materjalide uputamist ning konventsiooniga nõutakse, et nende tegevustega ei tekiks merereostust.

Minister tõi välja, et Londoni konventsiooni juurde kuulub ka 1996. aastal vastu võetud protokoll, mis täpsustab kaadamise ja sellega seotud tegevuste keskkonnaohutuse nõudeid. „Seda protokolli muudeti 2009. ja 2013. aastal ja antud eelnõu käsitlebki protokolli muudatustega ühinemist,“ ütles minister. Kiisleri sõnul on konventsiooniga ühinenud 87 riiki ja protokolliga 50 riiki ning paljud Läänemere riigid on nii konventsiooni kui ka protokolliga ühinenud. Ta lisas, et Läti ja Leedu valmistavad ühinemist ette.

Ministri sõnul käsitlevad protokollimuudatused uue reguleeritava tegevusena veeldatud süsinikdioksiidi uputamist, õigemini selle viimist merepõhjas olevatesse pinnasekihtidesse nii, et see sealt välja ei pääse. Ta lisas, et samuti mere väetamist ja geotehnilisi töid meres.

„Eelnõuga reguleeritavaid uusi tegevusi, nagu süsinikdioksiidi paigutamist merre ja merega seotud väetamist või geotehnilisi töid Eesti merealal ei ole tehtud,“ ütles Kiisler. Ta märkis, et vaatamata sellele on protokolli muudatuste heakskiitmine siiski vajalik. „Sellega tagame nõuetekohase loa andmise Eesti ametiasutuste poolt tegevusteks merealadel, mis asuvad väljaspool riikide jurisdiktsiooni ehk aladel, mis ei ole ühegi riigi õigusaktidega reguleeritud,“ ütles minister.

Keskkonnakomisjoni poolt ettekande teinud komisjoni liige Meelis Mälberg andis ülevaate komisjoni istungil arutatust.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Jaak Madisoni, Henn Põlluaasa, Madis Millingu, Igor Gräzini, Jaanus Karilaiu ja Märt Sultsi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (666 SE) nägi ette tõsta vastava sunniraha ülemmäära 640 eurolt 6400 euroni, et Keeleinspektsioonil oleks võimalus paremini ja tulemuslikumalt teostada talle ülesandeks pandud tegevusi. Eelnõuga sooviti parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, Madis Milling Reformierakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget ja vastu oli 16 liiget. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201810251000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]