Esimesel lugemisel oli kokku kaks eelnõu.

Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE).

Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist Maksu- ja Tolliametisse (MTA) ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega, mille kohaselt on asjaga seotud maksude tasumise kohustus riigivara kasutajal. Eelnõuga täpsustatakse MTA õigust edastada vajadusel valla- või linnavalitsusele teavet maksukohustuslase maksukohustuse kohta.

Maamaksu administreerijaks on MTA, kes arvutab tasumisele kuuluva maamaksusumma kohaliku omavalitsuse poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal. Hetkel on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna MTA on maamaksu administreerijaks, peaks maamaksu infosüsteem asuma MTA-s, mitte Maa-ametis, ning olema integreeritud maamaksu arvutamiseks loodud rakendusega. Muudatus toetab riigivalitsemise reformi elluviimist, kuna korrastab seni kehtivaid süsteeme, aitab vältida dubleerimist ning muudab KOV-ide maamaksuga seotud ülesanded lihtsamaks, funktsionaalsemaks, läbipaistvamaks ja mugavamaks.

Lahendatakse ka praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksu tasumisest on võimalik hetkel kõrvale hoida pärijatel, kellele on pärimise käigus küll maa omandiõigus üle läinud, kuid kes ei ole kinnistusraamatu pidajale esitanud avaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks. Sellise olukorra vältimiseks oleks MTA-l edaspidi võimalik maamaksuteade väljastada ka maa pärijale, kellele on pärimisregistri kohaselt maa omandiõigus üle läinud.

Valitsuse algatatud maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE).

Eelnõuga parandatakse seaduses mõned tehnilised vead. Muudatustega viiakse ratifitseerimise seaduse eestikeelne tekst vastavusse ingliskeelse teatiste ja reservatsioonide originaaltekstiga.

Eelnõuga muudetakse topeltmaksustamise vältimise lepingute tabelis, mille suhtes soovib Eesti konventsiooni kohaldada, Valgevene lepingut puudutavaid andmeid. Teise muudatusena lisatakse seadusesse teatis, mille kohaselt hakkab Eesti konventsiooni kohaldama maksulepingutega hõlmatud maksude suhtes kalendriaasta algusest.

Konventsioon ratifitseeriti Riigikogus 4. detsembril 2019, kuid see ei ole Eesti suhtes veel kehtima hakanud. Pärast muudatuste jõustumist saab Eesti esitada ratifitseerimiskirja konventsiooni hoiuleandjale ning konventsioon saab Eesti suhtes kehtima hakata. Eesti suhtes hakkab konventsioon kehtima ratifitseerimiskirja hoiule andmise kuupäevast kolme kalendrikuu möödumisele järgneva kuu esimesel päeval.

Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele Eesti Energia AS tütarettevõtte Enefit Green tegevuse kohta (nr 44) vastas rahandusminister Martin Helme.

Vabas mikrofonis võttis sõna Kristina Šmigun-Vähi.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]