Riigikogus läbisid esimese lugemise eelnõud, millega soovitakse kahekordistada trahviühik, suurendada riigilõive ja muuta pensionide maksuvaba tulu arvestust.

Esimese lugemise läbinud valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) kohaselt tõuseb karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurus 2025. aasta algusest kaks korda ehk neljalt kaheksale eurole. Seletuskirja kohaselt pole trahviühiku suurust muudetud üle 20 aasta.

Trahvi suuruse arvutamine muutub eelnõu kohaselt paindlikumaks, kuna väärteo eest saab määrata praeguse vähemalt kolme ühiku asemel trahvi ka ühe trahviühiku ulatuses. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne trahvisumma tõuseb eelnõuga 1200 eurolt 2400 eurole.

Samas luuakse eelnõuga erand alaealistele, kellele trahvi määrates või mõistes tuleb lähtuda poolest rahatrahvi suurusest. See tähendab, et kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi, siis alaealisele on sama rikkumise eest võimalik määrata kuni 150 ühiku suurune trahv.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Sellega seoses kasvab kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahv 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv kasvab 160 eurole, samas luuakse eelnõuga võimalus taotleda ka mõjutustrahvi ositi tasumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 23 ja vastu 53 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) kohaselt tõusevad 2025. aasta algusest mitmed Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärad. Seletuskirja kohaselt on lõivumäärad püsinud aastaid samal tasemel ega kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid.

Eelnõuga muudetakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste, isikut tõendava dokumendi taotluste, elamisloa, pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise taotluste, rahvastiku toimingute ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri.

Näiteks ID-kaardi taotlemisel makstav riigilõiv tõuseb eelnõu kohaselt 30-lt 45-le ja passi taotlemisel 45-lt 60 eurole. Riigilõiv abielukande eest kasvab 30-lt 70-le ning lahutuskande eest 50-lt 90 eurole. Soodsam riigilõiv jääb kehtima lastele, pensionäridele ja puudega inimestele ning reisidokumendi puhul rahvusvahelise kaitse saajatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 17 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk suurendada maksutulu ja muuta maksuvaba tulu arvestus lihtsamaks.

Kuigi vanaduspensionäride maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu järgi enam koos keskmise vanaduspensioniga, jääb see seletuskirja kohaselt siiski kõrgemaks üldisest maksuvabast tulust, mis on järgmisel aastal 700 eurot kuus. Edaspidi saab pensioniealiste maksuvaba tulu tõsta samuti nagu üldist maksuvaba tulu eraldi otsusega.

Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne või kõrgem kui Eesti keskmine pension. Tänavu 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensioni ligi 149 400 inimest ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksandr Tšaplõgin ja Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk.

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 20 ja vastu 46 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja esimene lugemine lõpetati.

Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine, mis jätkub neljapäevasel istungil.

Eelnõu järgi kehtestatakse alates 2026. aastast magusa joogi maks, mille eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru ja magusainete kasutamist. Uue maksuga soovitakse suunata inimesi tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineteta jooke.

Eelnõu kohaselt sõltuvad maksumäära astmed toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu järgi maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet.

Kui magusa joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, on maksumäär 0,15 eurot, ning kui suhkrusisaldus on üle kaheksa grammi, siis 0,45 eurot liitri kohta.

Joogile, mis sisaldab ainult magusainet või nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla viie grammi 100 milliliitris, kohaldatakse magusaine kogusest olenemata maksumäära 0,15 eurot, ning kui sellise joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, siis kohaldatakse maksumäära 0,3 eurot liitri kohta.

Kui magusat jooki tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, siis maksustatakse seda vastavalt tootja soovitusele lahjendatud või lahustatud joogi koguse ja selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus puudub, siis maksustatakse selline jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse vahekorras 1:6.

Magusa joogi maksu tasub eelnõu järgi joogi importija, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja või Eesti tootja, kui jook tehakse Eestis esmakordselt kättesaadavaks.

Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega magusainet, piimatooted ja piima asemel tarbitavad taimsed joogid, aga ka näiteks alkohol, ravimid ja toidulisandid ning müügikohas kohapeal valmistatud joogid, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]