Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise ühistranspordiseadust muutev eelnõu, mis võimaldaks kokkuleppevedude teostamist ja teatud taksoveo nõuete lihtsustamast.

Riigikogu 26 liikme poolt algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) eesmärk on tagada kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Selleks näeb eelnõu ette vastavate minimaalsete nõuete kehtestamist kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele. Eelnõu algatajate hinnangul ei ole hetkel jõus olev ühistranspordiseadus kooskõlas linnaliikuvust hõlbustavate uute digitaalsete teenustega.

Eelnõu lihtsustab ka taksojuhtidele seatud nõudeid ning delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Plaanitavad seadusemuudatused peaksid taksoteenuse turu avama konkurentsile, mis on vähem rõhutud nõuetest, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.

Mobiilsidetehnoloogiat kasutavad rakendused, geograafilise asukoha määramine ja sularahata maksed on tehnoloogiad, mida kasutatakse aktiivselt sõitjate vedamisel juba ka Eestis. Praegu on suurimateks elektroonilise kokkuleppevedude süsteemi operaatoriteks Eestis Uber ja Taxify. Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et tänu kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste populaarsusele ja suurele kättesaadavusele on vaja antud ühistranspordi valdkonda kaasajastada ning leevendada hetkel jõus olevat regulatsiooni, mis kokkuleppevedude teostamist keelab.

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Kalle Palling ütles, et seaduse vastuvõtmisel saab Eesti õiguskeel juurde termini “kokkuleppevedu”. „Jagamismajandus annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, loob paindlikud võimalused teenida lisasissetulekut, soosib inimesi tegelema mikroettevõtlusega ja parandab kokkuvõttes riigisektori maksulaekumisi,“ lausus Palling. Ta lisas, et esimese ja teise lugemise vahel tehakse muudatusettepanekuid ja majanduskomisjonis toimub väga laiapõhjaline kaasamine, kuhu on kutsutud kogu sektor.

Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Toomas Kivimägi sõnul leidis komisjon, et kui jagamisteenust pakkuvad inimesed teenivad lisaraha põhitöö kõrvalt, on see kindlasti tervitatav võimalus lisasissetulekuks. „Omaette küsimus on, kuidas ikkagi defineerida seda sõidujagajat. Ja võib-olla üks väga põhimõtteline küsimus, mis vajab selget seisukohta ja vastust, on see, kas piirata sõidujagamisteenuse mahtu või mitte,“ sõnas Kivimägi. „Lisaks tõusetus majanduskomisjonil küsimus, kes teostab järelevalvet selle teenuse osutamise üle, kui on tegemist jagamismajanduse või kokkuleppeveoga. Komisjon arutas ka selle üle, kas peaks selle ettevõtlusvormi jaoks looma mingi eraldi sellise ettevõtluse vormi ja kas me peaksime võrdsustama klassikalise taksonduse ja sõidujagamise.“

Fraktsioonide nimel võtsid läbirääkimistel sõna Andres Ammas, Jaanus Marrandi, Erki Savisaar, Martin Helme, Ken-Marti Vaher ja Toomas Kivimägi.

Keskerakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 25 saadikut, vastu 45 ja erapooletuid oli 3. Ettepanek ei leidnud toetust.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.

Riigikogu võttis vastu aktsiaseltsi Tallinna Sadama uurimiskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aktsiaseltsi Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimaliku korruptsiooni ja tulevikus sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks“ muutmise otsuse (194 OE). Otsuse poolt hääletas 83 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Otsuse eesmärk on pikendada võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaselts Tallinna Sadama Riigikogu uurimiskomisjoni töö tähtaega kevadistungjärgu lõpuni, et komisjon saaks piisava põhjalikkusega selgitada välja kõik Riigikogu otsusega uurimiskomisjoni ette seatud küsimused, teha neist tulenevad järeldused ja asjakohased ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

Komisjonil on Riigikogu poolt seatud ülesannete täitmiseks vaja vältimatult ära kuulata AS Tallinna Sadama endised juhtorganite liikmed, vastutavad ministrid ja riigiametnikud. Komisjoni tööks ettenähtud aja raamides on sellega toimetulek ülimalt keeruline, sest komisjoni juba praegu pingelist töögraafikut ei ole võimalik enam tihedamaks muuta, ilma komisjoni liikmete tööülesannete täitmist teistes komisjonides ja täiskogus ohtu seadmata.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse (161 SE), millega tõstetakse lennuohutuse taset ja ühtlustatakse siseriiklikku õigust asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega. Seaduse poolt hääletas 82 saadikut, vastu polnud keegi ja erapooletuid oli 1.

Seadusega kehtestatakse ka vajalikud nõuded, et tagada kõigil tasanditel tõhus lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteem. Nimetatakse pädevad asutused, keda tuleb teavitada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest. Nendeks asutusteks on jätkuvalt Lennuamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.

Lisaks täpsustatakse riigisiseste pädevate asutuste teavitamise ja vastavate andmete edastamise korda. Seadus muudab lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamise tähtaega. Kehtinud seaduse kohaselt tuli sellisest juhtumist teatada 24 tunni jooksul, jõustunud seadusemuudatuse kohaselt aga 72 tunni jooksul. Seadusesse viidud muudatused kohustavad juhtumist teatajat esitama ka ühe kuu jooksul pärast juhtumi toimumist Lennuametile esialgse analüüsi ning kolme kuu jooksul lõpparuande, mis tooks välja ohutusriskid ja kirjeldaks selle järel rakendatavaid meetmeid.

Homsele istungile lükkus Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (186 SE).

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201604191000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
T: 631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside