Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on võimaldada kohtunikele valveaja lisatasustamine.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et valveaja lisatasustamise eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka kohtu töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb, arvestades, et kohtunike palgasüsteem peab olema kooskõlas kohtunikele esitatavate kõrgendatud ametialaste nõudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet.

Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksta siis, kui kohtunik peab riigipühadel ja nädalavahetustel tegema menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav (st olema valves). Kohtuniku ametipalgaga ei ole hõlmatud kohtuniku valveaeg.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (710 SE) eesmärk on ühendada Keskkonnaministeeriumi haldusala valitsusasutused Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Asutuste ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ja mõjusamalt, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemas plaanis. Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada, seda ettepanekut toetas ka Vabaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget ja vastu oli 38 liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ja seega eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (673 SE) korrastatakse ja täiendatakse broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Eesmärk on viia seadused vastavusse ELi vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Muudatustega täpsustatakse andmekogus andmete töötlemist ja info teistele asutustele edastamist puudutavaid sätteid ning viiakse andmete säilitamise tähtajad vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. 2018. aastal võtavad broneeringuinfo süsteemi Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kaks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (762 SE) antakse Riigikogu juhatuse pädevusse määrata lisaks alatistele komisjonidele ka eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide isikkoosseisud ja kinnitada muudatused nendes.

Lisaks muudetakse paindlikumaks täiskogu töökorraldus. Kui seni kehtis põhimõte, et arupärimistele vastatakse üksnes esmaspäevastel istungitel ning eelnõude lugemised toimuvad teisipäevastel, kolmapäevastel ja neljapäevastel istungitel, siis eelnõuga võimaldatakse arupärimistele vastata ning eelnõude lugemisi läbi viia kõikidel istungipäevadel. Esmaspäevasele istungile kehtestatakse kellaajaline piirang.

Täpsustatakse Vabariigi Valitsusele, peaministrile või  ministrile umbusalduse avaldamise arutelu regulatsiooni. Samuti tehakse normitehnilisi muudatusi.

Eelnõu eesmärgiks on vähendada Riigikogu töökorralduses bürokraatiat ning muuta tööprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.

Eelnõus on sätestatud isikuandmete töötlemise täpsed eesmärgid ja alused ning isikuandmete töötlemise lubatud ulatus.

Eelnõuga tehakse muudatusi 126 seaduses. Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendamiseks rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldised, et tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektne järgimine.

Sarnase sisuga eelnõu (650 SE) ei leidnud Riigikogus kolmandal lugemisel toetust seoses asjaoluga, et menetluse käigus ilmnes pärast teise lugemise lõppu kahtlus, et eelnõuga võivad vangistusseadusesse kavandatud mõned muudatused anda võimaluse riivata isikute põhiõigusi ülemääraselt. Menetlusse võetud eelnõus võetakse see asjaolu arvesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201812181000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]