Riigikogus läbis esimese lugemise kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu
Riigikogus läbis tänasel istungil esimese lugemise eelnõu, millega soovitakse laiendada eesti keele õppimise võimalusi Eesti kodakondsuse soovijatele.
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (629 SE) tahetakse pakkuda keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda. Keeleõpe on välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on tööandjaga kokkuleppel saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.
Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.
Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse omandamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.
Keeleõppelepingute sõlmimisega on plaanitud alustada tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on eelnõus järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.
Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane.
Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna fraktsioonist ja Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu (628 SE) näeb ette koondada Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste andmise teenused.
Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva regionaalprogrammi rakendamiseks antavat toetust jagatakse täna EAS-i kaudu. Eelnõu kohaselt hakkab seda jagama Riigi Tugiteenuste Keskus. Lisaks viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse üle riigieelarvest rahastavad regionaalarengule suunatud programmid, näiteks Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid, kergliiklusteede toetusskeem, hajaasustuse ja väikesaarte programm.
Keskkonnaministeeriumil on kavandamisel toetusmeede, kus on plaanis füüsilistele isikutele hüvitada elamute kinnistusiseseid vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituskulusid. Kehtiva õiguse järgi saab füüsilisele isikule anda toetust vaid lõppsaaja rollis, ehk toetuse saaja vahendab inimesele toetust, näiteks õppestipendiumid ja uurimisgarandid.
Eelnõu muudab regionaalsete investeeringutoetuste programmi eesmärki. Programmi eesmärgist jäetakse välja viide, et programm peab olema seotud laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimustega. Programmi tingimused kehtestatakse edaspidi valitsuse määruse asemel ministri määrusega.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (611 SE) luuakse võimalus direktorite töö- ja arengualaseks keskseks hindamiseks.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna Riigikogu on seadusega määranud direktori ülesanded ja valdkonna eest vastutav minister kehtestanud kvalifikatsiooninõuded, siis tuleb mitte üksnes kooli pidajal, vaid ka valdkonna eest vastutaval ministril olla kindel, et ülesandeid täidetakse tulemuslikult ning ametikohal töötav direktor on ametikohal pädev. Hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad vähemalt koolijuhtide esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ning kooli pidajate esindaja. Kõiki põhikooli ja gümnaasiumi direktoreid hinnatakse vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Hinnatakse direktori vastavust kvalifikatsiooninõuetele sealhulgas riigikeele oskuse nõude täitmist ja juhtimiskompetentse. Kompetentsi all peetakse käesolevas dokumendis silmas direktori tegevust oma organisatsiooni ja hariduspoliitika eesmärkide täitmisel.
Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma seisukohad Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Põldaru Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Märt Sults Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Täiskogu tööaja lõppemise tõttu lükkus kolmapäevase täiskogu istungi päevakorda keskkonnakomisjoni algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE) esimene lugemine.
Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201805151000.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]