Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga. Eelnõu eesmärk on raskemate liiklusrikkumiste eest kohaldatavate karistuste muutmine senisest mõjusamaks. Täna kehtib kindlaks määratud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Eelnõu tutvustanud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ettepanek on kitsa grupi raskemate liiklusrikkumiste puhul näha ette sarnaselt kuriteosanktsioonidega sissetuleku põhine trahv. Nende rikkumistena loetles ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine, sõidukijuhi poolt kohustusliku peatumise märguande tahtlik eiramine. Samuti mootorsõidukijuhi poolt üle 41 km tunnis kiiruse ületamine, samuti liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamine.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõuga (586 SE) luuakse ka võimalus Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide kohaldamiseks.

Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on inimese nõusolek ja tema loobumine vastulause esitamise võimalusest.  Eelnõuga võimaldatakse liiklusrikkujaid karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Kehtivas õiguses on liiklusväärteo toimepanijat võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid sellist karistust ei saa kohaldada tingimuslikult. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele ka üheaastane katseaeg, mille jooksul on inimesel võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele.

Majanduslikult vähekindlustatud inimestel tekib võimalus maksta trahv osamaksetena. Samuti pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

 Riigikogu võttis vastu neli seadust:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (558 SE) võimaldatakse kohalikel omavalitsustel pakkuda 16–26-aastastele noortele proaktiivset tuge haridustee jätkamiseks või tööturule naasmiseks. Seaduse eesmärk on aidata noori, kes ei õpi, tööta, otsi tööd ega viibi muul mõjuval põhjusel tööturult eemal ning vajavad riigi aktiivset tuge olukorra parandamiseks.

Seadus näeb ette, et välja töötatakse noorte aitamiseks IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle tuge haridusellu või tööturule naasmiseks. Noorel on õigus abist keelduda ja tema isikuandmete töötlemine lõpetatakse.

Lisaks sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist ja Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja erapooletuks jäi 12 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (536 SE) eesmärk on vähendada maksupettusi, suurendada maksulaekumisi, parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, edendada elektroonilist asjaajamist ning vähendada ebakvaliteetse kütuse kättesaadavust.

Seadusega parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Seadusega luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi asutamiseks. Selline süsteem võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle e-keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Seadusega sätestatakse piirang, mille kohaselt võib kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu oli kuus Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse (568 SE) eesmärk on vähendada inimtegevuse tagajärjel tekkinud raskmetallide heitkoguseid, mis levivad üle riigipiiride ning omavad kahjulikku mõju inimese tervisele kui keskkonnale tervikuna.

Piiriülese õhusaaste vähendamine on oluline rahvusvaheline eesmärk, mida aitavad saavutada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsioon ja selle protokollid. Protokolli muudatustel on oluline roll rahvusvahelise keskkonnakaitse tõhustamisel ning protokolli muudatuste heakskiitmine tõstab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja vastu oli seitse Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse (567 SE) eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) on seotud AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Greeni aktsiate börsil noteerimise ettevalmistamisega. Selleks, et riigil ei oleks aktsionärina teiste aktsionäride ees eelist, peab riik taandama end teiste aktsionäridega samasse inforuumi. Eelnõuga tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega. Kehtiv seadus ei ole piisav, et tagada riigi osalusega börsil oleva äriühingu juhtimine väärtpaberituru reeglite järgi ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

Eelnõu kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastased dividendid otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosoleku poolt. Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel viis eelnõu:

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (590 SE) võtab välismaalaste seadusega üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.

Kolmandest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad hakata liikuma EL liikmesriikides, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Kehtiva seaduse kohaselt võib teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Edaspidi võivad teadustöö tegijad Eestis viibida teiselt liikmesriigilt saadud viisa või elamisloa kehtivusaja lõpuni ning üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva. Samuti tehakse muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.

Direktiivist tulenevalt sätestatakse kolmandest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise Eestisse lubamise ja elamise tingimused. Muudatuste kohaselt võimaldatakse registreerida Eestis lühiajaline töötamine kuni üheksaks kuuks või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena välismaalasel, kes soovib tulla Eestisse keeleoskuse parandamiseks ja eesti kultuuriga tutvumiseks. Lapsehoidja-koduabilise tööde maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ning üks päev nädalas peab olema töökohustusest vaba.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli seitse, vastu 44 liiget ja kuus Riigikogu saadikut jäi erapoolikuks. Eelnõu läbis esimese lugemise.

Valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE) võtab üle Euroopa Liidu direktiivi, millega soodustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. mai 2018.

Eelnõus täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel. Eelnõus määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta.

Samuti nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikuga seotud konsulaarabi juhtumi korral. Juhul, kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.

Lisaks direktiivist tulenevatele nõuetele täiendatakse konsulaarseadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama isikutele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued PIN-koodid.

Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust.

Valitsuse algatatud mõõteseaduse eelnõu (566 SE) käsitleb nõudeid mõõtevahenditele, nende kasutamisele ja vastavushindamisele, tagamaks mõõtetulemuse usaldusväärsus ja jälgitavus. Eelnõuga uuendatakse terviklikult praegu kehtivat mõõteseadust, et kõrvaldada praktikas esinevad kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid ning ebamõistlikud piirangud.

Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (576 SE) leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriume. Muudatused loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni kuue kilomeetri pikkune otseliin, mis soodustab investeeringuid energiamahukatesse tootmistesse. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule. Otseliini abil elektri tarbimine võib olla majanduslikult soodsam, kui kehtiv võrguteenuse hind.

Juhul, kui kõik tehnilisi eelduseid omavad suurtarbijad kasutaksid loodavat võimalust, ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla ühe protsendi.

Eelnõuga sätestatakse senisest täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused. See tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ja õigusselguse. Seaduses puuduvad seni detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude (nt trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused, annetused) võrguteenuse hinda lülitamise keeld. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi. Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias.

Seletuskirjas märgitakse, et olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni ühe protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust. Muudatusel on tõenäoliselt mõju võrguteenuse hinnale, kuid see mõju on marginaalne ehk vähem kui üks protsent.

Loobutakse mitmest tegevusloa (nt elektrimüügi tegevusluba, kuni 200 kW nimivõimsusega seadmega elektritootmine) nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid umbes 50 000 eurot aastas. Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100 kW kuni 200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE) näeb ette vähendada justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette Patendivolinike Koja ja Vandetõlkide Koja asutamise avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamine õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning  kohtunikul on võimalus töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides.

Läbirääkimistel võttis sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Istung lõppes kell 17.57.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Triinu Põdramägi, 631 6592
triinu.podramagi@riigikogu.ee
päringud:press@riigikogu.ee

Tagasiside