Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega antakse Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) näeb ette Kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada Kaitseväes või asuda koostööle Kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Kaitseväel võimaldatakse taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, tagamaks teabe kogumise fakti varjatus.

Eelnõuga antakse Kaitseväele uus ülesanne, milleks on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et Kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate isikute puhul võib Kaitsevägi kontrollida isiku isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida. Eelnõuga kehtestatakse isiku põhiõigustesse sekkumise korral konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.

Eelnõuga täiendatakse ka Õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet KKS-i alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) nägi ette ravikindlustuse seaduse muutmise, et tagada nakkushaiguse kahtluse korral inimestele haigushüvitis alates esimesest päevast.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus ei võimalda maksta haigushüvitist nakkushaiguse kahtluse korral kodus viibimise eest. Kehtiv seadus sätestab, et esimese kolme haiguspäeva eest haigushüvitist ei maksta, neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitise tööandja 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust ja alates üheksandast päevast maksab haigushüvitist Haigekassa töötaja päevatulu alusel eelnenud kalendriaasta keskmisest 70 protsenti.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 5 Riigikogu liiget. Seega lükati eelnõu tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus
Liisa Johanna Lukk
tel 631 6456, 53 310 789
e-post liisajohanna.lukk@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside