Riigikogus läbis esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu
Riigikogu lõpetas kolmapäeval 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja veel kuue eelnõu esimese lugemise ning tegi avalduse, millega tunnistas krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiks.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE), mille kohaselt on riigieelarve tulude maht 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Eelnõu kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKPst. Eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.
Valitsus on seadnud järgmise aasta riigieelarve eelnõus eesmärgiks inimeste ja riigi julgeoleku kindlustamise, riigirahanduse korrastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamise.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Marek Reinaas Eesti 200 ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Annely Akkermann Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esines kõnega Tanel Kiik.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ent see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 20, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Teiseks lugemiseks saavad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid esitada 30. oktoobril kella 17.15ni.
Riigikogu tunnistas krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiks
Riigikogu võttis vastu 54 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine“ (521 AE), millega märgitakse 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistatakse see genotsiidiaktiks. Avalduse vastuvõtmist toetas lõpphääletusel 83 Riigikogu liiget.
Riigikogu mõistab avalduses karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamise ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamise, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.
Avalduses rõhutatakse, et Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.
Parlament taunib avalduses krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt. Lisaks kutsub Riigikogu rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.
Riigikogu nõuab avalduses ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa Föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutab, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Marko Mihkelson Reformierakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Ester Karuse.
Veel kuus eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE), millega tõstetakse aastatel 2025–2028 alkoholi, tubakatoodete ja bensiini aktsiisimäärasid. Eelnõu peamine eesmärk on suurendada aktsiisitulu, et parandada riigieelarve olukorda.
Peale aktsiisiseaduses juba sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusude 2025. ja 2026. aasta jaanuaris nähakse ette täiendav viieprotsendiline aktsiisitõus 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris. 2025. ja 2026. aastal tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäär seega 10 protsenti. Viis protsenti kasvab aktsiis eelnõu kohaselt nii 2027. kui ka 2028. aastal.
Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud Eestis muutumatuna alates 2018. aastast.
Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 27, vastu aga 56 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE), mis võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat ka piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, kes on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud. Varem on arestimaja teenuse osutamine üle võetud Tartu ja Viru vanglas.
Muudatus ei puuduta kainenema viidavaid inimesi, kes toimetatakse Tallinna piirkonnas jätkuvalt arestimajja. Samuti ei anta Tallinna vanglale üle kinnipidamiskeskuse ülesandeid. Seletuskirja järgi on Tallinna vanglas piisav arv vanglakohti ja inimeste kinnipidamiseks vajalikud tingimused. Vajalike kulude jaoks tuleb raha leida vanglasüsteemi seest.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE), millega soovitakse parandada riigieelarve läbipaistvust.
Eelnõuga muudetakse sätet, mis puudutab riigieelarve liigendust. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Aivar Kokk Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 21 ja vastu 55 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE), millega kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu.
Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigieelarve strateegias 2025–2028.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Kalev Stoicescu Eesti 200, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 19, selle vastu oli aga 56 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE), millega soovitakse parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust kohalikul tasandil.
Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste pakkumiseks taotleda riigilt raha, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud omavalitsuste toetusfondi. Raha jaotatakse proportsionaalselt elanike arvuga, tagades, et minimaalne toetus omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastus annab omavalitsustele sobivate teenuste pakkumisel suurema autonoomia.
Seniste taotlusvoorude raames on omavalitsused pakkunud mitmeid teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist, loovteraapiaid (näiteks muusika-, kunsti-, liikumisteraapiat), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja hingehoidlikku nõustamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus ja selle vastu hääletas 56 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE), mille kohaselt lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine vanaduspensionäridele, kes saavad ööpäevaringset hooldusteenust ehk üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust.
Alates eelmise aasta 1. juulist katab ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulu osaliselt või täielikult inimese rahvastikuregistrijärgne omavalitsus. Pensionär peab ise tasuma toidu- ja majutuskulud ning muud isiklikud kulud. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed tasuvad samuti ise majutus- ja toitlustuskulude eest ning hooldusega seotud teenuse eest tasub riik.
Seletuskirjas märgitakse, et kuna pensionärid ei tasu enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid, siis lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ning kogukonnas elamise teenust saavatele inimestele. Hooldusteenusel on umbes seitse protsenti pensionäritoetuse saajatest. Eeldatavalt on 2025. aastal hooldekodudes ligikaudu 6700 pensionäri, kellele pensionäritoetust enam ei maksta.
Üksi elava pensionäri toetust makstakse vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jääb alla toetuse maksmise määra, mis sel aastal on 853 eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Keskerakonna, Riina Solman Isamaa, Mihkel Lees Reformierakonna ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas kaheksa ja selle vastu oli 53 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 23.11
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
