Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõuga (781 SE) tagatakse väljaastumislepinguga määratud tingimused Eestis elamiseks nii Ühendkuningriigi kodanikele kui ka nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele.

Eelnõuga tahetakse kindlustada, et juhul kui Ühendkuningriik otsustab Euroopa Liidust lahkuda, on endiselt reguleeritud Eestis elavate brittide õiguslik seisund. Euroopa Liidu kodaniku seaduse reguleerimisala laiendatakse eelnõuga Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad Eestis väljaastumislepingus määratud üleminekuaja lõpus.

Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluksid juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse.

Eelmise aasta novembri seisuga oli oma elukoha Eestis registreerinud ja omasid kehtivat ID-kaarti 1301 Ühendkuningiriigi kodanikku, neist alalist elamisõigust omas 337 inimest.

Esimese lugemise läbis teinegi eelnõu:

Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Madis Millingu, Priit Sibula, Hardi Volmeri algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning makstava tasu suuruse salvestusseadme kohta.

Läbirääkimistel võttis sõna Hardi Volmer (SDE).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]