Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE).

Muudatused on tingitud vajadusest tagada regulatsioonide üheselt mõistetavus ja lahendada praktikas ilmnenud ruumiandmete taristu arendamisega seotud probleemid. Ruumiandmed on sellised andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale. Nende hulka kuuluvad ka andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.

Kehtiv seadus sätestab, et liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse võimaluse korral viisil, mille kohaselt ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paaritud numbrid ja teisel pool liikluspinda asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on paarisnumbrid. Selline valikuline käitumisjuhend on põhjustanud palju vaidlusi ja arusaamatusi. Euroopas on levinud tava, et ühel pool liikluspinda numereeritakse kõrvuti asetsevaid maaüksusi ja järjest paiknevaid hooneid paarituarvuliste numbritega ning teisel pool paarisarvuliste numbritega. Euroopalikku tava tuleks järgida ka Eestis. Selline lähenemine tagab hoonete ja maaüksuste leidmise geograafilises ruumis, mis on koha-aadressi peamisi funktsioone.

Kehtivas seaduses kasutatakse määratlusi tiheasustus ja detailplaneeringu kohustusega ala. Nimetatud mõisted on tekitanud segadust, kuna eri valdkondade spetsialistid sisustavad seda erinevalt ja puudub konkreetne piir tihe- ja hajaasustusega alade vahel. Planeerijad käsitlevad kõiki linnu, aleveid ja alevikke automaatselt tiheasustusena, kuid koha-aadressi määramisel selline lähenemine ei sobi. Hajaasustusaladel võib mõnel juhul (näiteks looduskaitse eesmärkidel) olla detailplaneeringu kohustus, kuid sellistel aladel ei ole otstarbekas rakendada unikaalaadressi ega aadressikohtade järgi adresseerimise nõudeid. Samuti on mõnes Eesti linnas suuri alasid, mis ei ole asustatud ega ole ka lähitulevikus sinna tiheasustust tekkimas (näiteks Paldiski, Kohtla-Järve, Tapa jt). Seetõttu ei ole otstarbekas käsitleda kogu linna maaüksusi kui unikaalaadressi nõudega aadressiobjekte. Seega sõnastatakse nimetatud säte ümber.

Praktikas on olnud probleeme geodeetilise märgi mõõtmistöödega, kus kinnisaja omanik on küll taganud juurdepääsu märgile ja lubanud selle hooldustöid, aga mõõtmist mitte, sest seadus seda otseselt ei sätesta.

Äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muutmise eesmärk on tagada äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris koostalitlusvõime aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga.

Rahvastikuregistri seaduse muutmise eesmärk on anda volitatud töötlejale õigus luua kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreerimiseni kohaliku omavalitsuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed. See on vajalik, et tagada isikule elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused.

Eelnõu algataja esindaja keskkonnaminister Marko Pomerants tõi välja, et seadusmuudatused keskenduvad põhiliselt aadressiandmete korrastamisele ja nende ühtlustamisele eri andmebaasides.

Ta märkis, et muudatustega täpsustatakse peamiselt hoonete ja korterite aadresside määramise reegleid. „Nüüd jäetakse seadusest ühel pool teed järjest nummerdamise võimalus välja. Selline rangem lähenemine tagab meile igapäevaelus hoonete ja maaüksuste leidmise, mis ongi ju koha-aadresside peamine ülesanne,“ lisas minister.

Pomerants tõi välja, et eelnõu kohaselt korrigeeritakse unikaalaadressi määramise nõuet. „Pärast muudatust on koha-aadressi määramisel unikaalaadressi nõudega sellised maaüksused, mis asuvad alal, kus on olemas või kavandatakse selgelt piiritletav tiheasustus, kompaktne hoonestus ja tänavad,“ ütles ta.

Minister selgitas ka, mida ruumiandmete seaduses olevate geodeetiliste tööde sisus ja nõuetes täpsustatakse. „Eelnõus on nüüd selgelt kirjas, et kinnisasja omanik peab lubama teostada geodeetilise märgi mõõtmise hooldustöid ning tagama juurdepääsu märgile. Kinnisasja omanikule sellest lisakulusid ei teki,“ sõnas Pomerants.

Pomerantsi sõnul peavad ettevõtjad äriseadustiku ja mittetulundusühingute seaduse muudatuste puhul olema vajadusel valmis täpsustama oma ettevõtte aadressi registris, näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega.

Ta ütles, et rahvastikuregistri seaduse muutmise tulemusena tagatakse isikule piisavalt kiire ajutise elukoha registreerimise võimalus ja sellest tulenevad õigused, näiteks sotsiaalhüvitised.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Meelis Mälberg andis ülevaate komisjonis aset leidnud arutlusest aadresside kasutamisest ja andmete uuendamisest navigatsiooniseadmete platvormides.

Riigikogu kiitis heaks kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine” (363 OE), mille kohaselt saavad Mart Helme ja Laine Randjärve asemel nõukogu liikmeteks Martin Repinski ja Urve Tiidus.

Otsuse poolt hääletas 59 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 13.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must Keskerakonna fraktsioonist ja Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201701191000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside