Riigikogu erakorralisel istungjärgul läbis esimese lugemise abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE), mis näeb ette luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik abistada politseid korrakaitses ja liiklusjärelevalves. Eelnõu sõnastab selgemalt võimalused kaasata abipolitseinikku muudes tegevustes, näiteks kaasata kriminaalpolitsei töös. Iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule soovitakse anda lisaõigusi, näiteks õigus liiklusrikkuja kinni pidada. Praegu tuleb nendel reageerimiseks politseilt luba saada. Laiendada tahetakse ka abipolitseinike tulirelva kasutamise võimalusi ja volitada neid elektrišokirelvi kasutama. Samuti soovitakse eelnõuga ühtlustada politseiametnike ja abipolitseinike vormiriietust.

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 näeb ette, et abipolitseinikke võrgustikku, eriti hajaasustusega piirkondades, tuleks laiendada ja tugevdada. Kuna abipolitseinike panus aasta-aastalt järjest suureneb ja neid peetakse järjest olulisemaks partneriks siseturvalisuse tagamisel, siis on oluline tagada paindlikud võimalused vabatahtlike kaasamisel.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams (EVA).

Abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Kalle Laanet, Jaanus Karilaid, Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Uno Kaskpeit, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepp, Margus Tsahkna ja Liisa Oviir.

Riigikogu ees andis ametivande Aivar Surva, kes asus Riigikogu liikmeks seoses Deniss Boroditši tagasiastumisega. Ametivande andis ka uus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Seoses Urve Palo volituste taastumisega Riigikogu liikmena lõppevad asendusliikme Liisa Oviiri volitused 22. augustil.

Istung algas kell 10 ja lõppes kell 11.21.

Istungi stenogramm:

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]