Riigikogus täna teise lugemise läbinud eelnõuga tagatakse asendus- ja järelhooldusteenuse paindlikum korraldus, laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus igakuistele peretoetustele ja suurendatakse kohalike omavalitsuse üksuste võimalusi järelhooldusteenust vajavate noorte toetamiseks.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (295 SE) eelnõuga võimaldatakse asendushooldusteenust pakkuvas perekodus sõlmida perevanemaga lisaks kehtivas seaduses ettenähtud käsunduslepingule ka tööleping. Nähakse ette erisused töölepingu sõlmimisel vaid töö- ja puhkeajas, mis tagab perevanematele võrreldavad sotsiaalsed garantiid teiste töölepingu seaduse alusel töötavate isikutega. Kehtiva regulatsiooni järgi saab perevanemaga sõlmida lepingu, mis on oma olemuselt eritingimustega võlaõiguslik käsundusleping ja kehtestatud tingimusi ei muudeta.

Eelnõuga luuakse võimalus saada peretoetusi, näiteks lapsetoetust, eestkostetava lapse toetust, üksikvanema lapse toetust, lasterikka pere toetust, samuti ka puudega õppuri õppetoetust ja puudega vanema toetust, kui kuni 19-aastane laps on kantud Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja. Muudatus puudutab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivaid vanemaid kui 16-aastasi lapsi, kes ei oma õpilase staatust ja seetõttu jäävad eelnimetatud toetustest ilma. Kehtiva regulatsiooni järgi on peretoetuste maksmine õppimisega seonduvalt seotud õppetööga põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse ühtsed riigilõivumäärad tegevusloa alusel osutatavatele sotsiaalteenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, turvakoduteenus ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenus), järelhooldusteenuse puhul on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalus toetusfondi vahendite arvelt kasutada vahendeid kõikidele asendushoolduselt ja eestkostelt lahkunud isikutele kuni nende 24. eluaasta lõpuni, mis kehtiva regulatsiooni järgi on vanuseliselt erinev.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (294 SE) näeb ette lepingu muutmise enne lõpetamist, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel järgneva kümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Seega tuleb lepingut muuta, et selle lõpetamisel lõppeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu  õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega – eelkõige asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist ELi õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Kuigi ELi õigus on liikmesriigi sõlmitud lepingute suhtes ülimuslik, võib lepingutele tuginemine siiski kaasa tuua liikmesriikide investorite ebavõrdse kohtlemise, sõltuvalt sellest, kas investeeringute kaitse leping on sõlmitud või mitte. Ka Euroopa Komisjon on ELi õigusega vastuolu välistamiseks nõudnud liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning alustanud viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse.

Istungi stenogramm.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]