Riigikogus käsitleti vägivallaga seotud probleeme
Justiitsminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Marianne Mikko, Indrek Saare, Andres Anvelti, Karel Rüütli, Kajar Lemberi, Sven Mikseri ja Helmen Küti 2. mail esitatud arupärimisele lähisuhte vägivalla kui kuriteo rohkuse kohta (nr 6).
Arupärijate nimel esinenud Marianne Mikko tõi konkreetsete näidete kaudu välja probleemide kiire lahendamise vajaduse.
Michali sõnul on perevägivallaga tegelemine jätkuvalt prioriteetne nii justiitsministeeriumi kui ka teiste ministeeriumide, riiklike asutuste, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute jaoks. Ta selgitas, et eelmisel kevadel kiitis valitsus heaks vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–14. Selles on muu hulgas välja toodud konkreetsed sammud, mida lähiaastatel perevägivalla ennetamiseks, ohvrite abistamiseks ja vägivallatsejate suhtes ette võetakse. Michal ütles, et nende tegevuste eest vastutavad lisaks justiitsministeeriumile ka haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet ning kodanikeühendused. Justiitsminister märkis, et ohvritega seonduv on suure tähelepanu all kogu Euroopas. Ta ütles, et maikuus esitati Euroopa Komisjonis ettepanekud, mis loovad ühtsed ohvrikaitse lähtealused Euroopa Liidus, et ohvrid saaksid olla kindlad, et neile pakutakse abi ja tuge, kui nad satuvad kuriteo ohvriks mis tahtes Euroopa Liidu riigis.
Michali sõnul on justiitsministeerium perevägivalla vähendamiseks astunud samme praktilise käsiraamatu koostamiseks, mis annab nõu, kuidas perevägivalla ohvrit ära tunda ja aidata. Esialgse plaani kohaselt oli juhendmaterjal mõeldud kohalike omavalitsuste spetsialistidele, ent seni toimunud arutelude käigus on jõutud arusaamale, et see juhis võiks olla mõeldud hoopis laiemale sihtrühmale. Juhendmaterjal põhineb Tartu Ülikooli tellitud perevägivalla levikut soodustavaid riske kaardistaval uuringul.
Michal kinnitas, et juhtumite võimalikult kiire menetlemine on kannatanu huvides ja menetluse kiirendamine on justiitsministeeriumi üks lähiaja prioriteete. „Kriminaalpoliitika arengusuundades on eesmärgiks seatud, et alaealise kannatanuga isikuvastases kuritegevuses ei tohiks kohtualune menetlus ületada kolme kuud. Täna menetletakse alaealiste kannatanutega seotud asju kohtualuses menetluses keskmiselt 4,8 kuuga. Sellest 3,3 kuud politseis, 1,5 kuud prokuratuuris. Kusjuures kehalise väärkohtlemise asjad, kus kannatanuks on alaealine ja mis sageli on just perevägivalla juhtumid, menetletakse ära 4,6 kuuga,“ selgitas justiitsminister.
Tema hinnangul aitavad keskmist kohtumenetlust lühendada kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis aitavad tagada kohtuasjade menetluse mõistliku aja jooksul. „Mis puudutab reaalset tööd vägivallatsetajatega, siis on loodud rehabilitatsiooniprogramm vägivallakuritegudes süüdimõistetud perevägivallatsejatele ja seda hakatakse nii kriminaalhoolduse kui vanglasüsteemis rakendama alates sügisest,“ märkis Michal.
Justiitsminister vastas veel Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Helmen Küti, Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Urve Palo, Marianne Mikko ja Karel Rüütli 18. mail esitatud arupärimisele õigusaktides sätestatud normide täitmise kohta Vabariigi Valitsuse poolt (nr 17).
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Neeme Suure, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Andres Anvelti, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti, Karel Rüütli, Rein Randveri ja Kajar Lemberi 5. mail esitatud arupärimisele maaparandussüsteemide hooldustoetuste kohta (nr 10) ning Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Priit Toobali, Marika Tuusi, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 18. mail esitatud arupärimisele toiduainete hinnatõusu ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohta (nr 18).
Vabas mikrofonis võttis sõna Heimar Lenk.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus
