Siseminister Marko Pomerants esitas täna Riigikogule ettekande korrakaitse olukorrast riigis ja turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest siseturvalisuse arengukava elluviimise põhjal. Võrreldes möödunud aastat 2008. aastaga märkis Pomerants, et 2009. registreeriti 2618 (-5,8%) kuritegu vähem, pandi vähem toime tapmisi ja mõrvasid (2009- 76; 2008-86), 13 % vähenes isikuvastaste kuritegude arv ning avaliku korra raskete rikkumiste hulk vähenes 38%. Ta tõi esile liikluses hukkunute arvu vähenemise ning joobes juhtide osakaalu vähenemise. Samuti oli 2009. aastal 1631 tulekahju vähem kui 2008. aastal.
Siseministri sõnul on lõppenud aasta tulemused siseturvalisuses olnud head, kuid ta näeb võimalusi turvalisuspoliitika tõhustamiseks. Äramärkimist leidis politsei- ja piirivalveameti loomine, Sisekaitseakadeemias sisejulgeolekuala magistriprogrammi käivitumine, aga ka uue hädaolukorra seaduse vastuvõtmine. Turvalisuse tagamisel nähakse jätkuvalt olulise ressursina vabatahtlike kaasamist. Siseturvalisuse arendamisel pööratakse rohkem tähelepanu piiriäärsetele regioonidele ning eelkõige Ida-Virumaale. Ette on valmistatud uue päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse eelnõud.
Minister rääkis ka probleemidest ebaseadusliku sisserände, salakaubaveo ning arvutikelmustega
„Siseministeeriumi turvalisuspoliitika läbivaks visiooniks ja eesmärgiks on vähem õnnetusi, mis toovad kaasa hukkunuid ja vigastusi. Samuti ohutum elukeskkond ning suurem turvatunne. Turvalisuspoliitika alused suunavad meid panustama selles suunas, et kõikide ühiskonnaliikmete turvalisus oleks kindlustatud avaliku, era- ja mittetulundusühingusektori koostöö kaudu. Turvalisuse tagamisel peab läbivaks suunaks olema ohtude ennetamine,” kinnitas minister.
Fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Kalle Laanet, Aleksei Lotman, Robert Antropov ja Jaanus Marrandi.
Riigikogu võttis 42 poolthäälega vastu valitsuse algatatud
Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (
660 SE). 1994. aastal alla kirjutatud lepingu lõpetamine on põhjendatud Eesti ja Tšehhi ühinemisega Euroopa Liiduga (EL). Leping lõpetatakse eesmärgiga tagada kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine EL õigusaktidest tulenevalt. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
39 poolthäälega võeti vastu majanduskomisjoni esitatud
Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamise otsuse muutmise otsus (
687 OE). Otsuse kohaselt nimetati Eesti Arengufondi nõukogu liikmeks
Jürgen Ligi asemele
Urmas Klaas. Otsuse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
tolliseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
645 SE) teine lugemine.Kavandatavate muudatustega viiakse tolliseadus kooskõlla ühenduse tolliseadustikus ja selle rakendussätetes tehtud muudatustega, mis puudutavad ülddeklaratsiooni esitamist; laiendatakse tolli pädevust sularaha kontrolliga seonduvalt ja kehtestatakse alus ajatundlike kaupade piiriületuseks eelisjärjekorras. Tehakse ka mitmeid normitehnilisi ja sõnastuslikke parandusi
. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (
659 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on selgelt reguleerida lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele esitatavad tuleohutusnõuded ja tagada seeläbi seal viibivate laste ohutus. Eelnõu kohaselt kehtivad lapsehoiuteenuse osutamise ruumidele (juhul kui lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui kümnele lapsele) samasugused tuleohutusnõuded kui koolieelsetele lasteasutustele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Riigikogu pressitalitus