Riigikogu sai vastused arupärimistele Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste, Via Baltica ning teedeehituse ja neljarajaliste teede kohta.

Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku ja Aleksandr Tšaplõgini esitatud arupärimisele Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta (nr 646) vastas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Arupärijad küsisid, et miks on tekkinud vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel ning kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti ITK valdkonnas.

Arupärijad soovisid teada, kas Eesti inimestel on lootust, et riik ei lase jätkuda olukorral, kus nad peavad maksma märkimisväärselt suuremaid summasid võrreldes meie naaberriikidega üliaeglase interneti eest.

Pakosta selgitas olukorda, miks on tekkinud vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel. Ta märkis, et meil on inimesi Eestis hõredavõitu. „Mustamäe ja Lasnamäe inimesed maksavad sisuliselt kinni Kadrina inimeste interneti.“ Selle teenuse pakkumisel on suur investeerimismaht ja kuna Eesti on palju hõredamalt asustatud, aga meil ei ole hea internetikiirus kättesaadav mitte ainult linnade keskustes, vaid üle kogu riigi, siis tegelikult see mõjutab tulemust üsna palju. Lisaks mõjutab tulemust ka elekter võrgu ülevalhoidmiseks, mille hind ei ole meil maailma kõige madalam.

Pakosta sõnul on meil linna- ja maapiirkonna internetiühenduse kättesaadavuses erinevused oluliselt väiksemad kui naaberriikides. „Ja kui me vaatame kogu seda sideteenuste hinnataset, siis me oleme Euroopa Liidus enam-vähem keskmiste seas. Valdava osa tarbijate tänase vajaduse katmist ehk kiirust 100 megabitti sekundis on võimalik kätte saada hinnaga alla 30 eurot kuus,“ ütles Pakosta.

Pakosta sõnul oleks kõige paremaks lahenduseks see, kui tuleksid uued sideettevõtjad veel turule ja turul oleks aktiivsem konkurents. Ta lisas, et tegelikult kõikidest aadressidest saab 52% aadresse meil täna valida mitme teenusepakkuja kaabelvõrgu vahel. „Riik kindlasti jätkab juba viimased viis aastat tehtud tööd selleks, et turutõrkepiirkondadesse rajada operaatorineutraalseid võrke. Neist suurimat opereerib täna Enefit,“ ütles ta.

Pakosta ütles, et kindlasti aitaks turu edenemisele kaasa see, kui meil rahvaarv suureneks ja jõukus kiiresti kasvaks ning inimesed saaksid konkurentsivõimelisemalt osaleda teenuste ostmises, eriti maapiirkondades. Tema hinnangul aitaks kaasa ka see, kui maal oleks asustustihedus suurem.

Pakosta selgitas, et viimase niinimetatud miiliühenduste projektiga, mis peaks tagama turutõrke piirkondades juurdepääsuvõrkude väljaehitamise – sellega läheb riik edasi. „Eesmärk on ühe Gigabiti sekundilise kiirusega internetiühenduse pakkumine, ja see on praegu prioriteetsete projektide hulgas, kus investeeringute raha ka järgmiseks aastaks ei kärbitud. Suurusjärk oli kuskil 30 miljoni euro ringis,“ ütles Pakosta.

Arupärimisele Via Baltica (nr 234) ning teedeehituse ja neljarajaliste teede kohta (nr 408) vastas taristuminister Vladimir Svet.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Rain Epler, Kalle Grünthal ja Martin Helme.

Istung lõppes kell 17.42

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
[email protected]