Riigikogus käsitleti inimeste toimetulekut kõrgete elektri- ja küttekuludega
Riigikogu istungi päevakorras oli üks eelnõu ja neli arupärimist.
Peaminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimisele inimeste toimetuleku kohta kõrgete elektri- ja küttekuludega (nr 911).
Arupärijad soovisid teada, millised konkreetsed meetmed on valitsus ette näinud või juba rakendanud selleks, et leevendada kõrgete elektri- ja küttekulude mõju eratarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga leibkondadele, eakatele ja lastega peredele.
Michal selgitas, et 2025. aastal langetas valitsus otsused, mis toetavad majanduskasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. „Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek iga kuu ligi 10%. Eesti Panga hinnangul kasvab 2026. aastal majapidamiste reaalse kasutatava tulu määr ligikaudu 5%. Hinnakasv aeglustub ja suurenes juba mainitud tulumaksuvaba, kättesaadav raha. Teiseks, töötasu kuu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks suurenes keskmine vanaduspension 860 euroni, tõus on kiirem prognoositavast hinnakasvust. Ning me tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, mida siin debattides ka varem räägitud, et toimetulekutoetuse tõus jätkub tulevastel aastatel,“ põhjendas peaminister.
Ta lisas, et toimetulekut parandavatele meetmetele oleme lisaks astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumust. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega kuni kahe teravatt-tunnini aastas. „Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringusse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. Tuulehoo preemia üks miljon antakse alates kaheksast tuulikust,“ ütles Michal.
Peaminister viitas asjaolule, et märtsis esitas valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. „Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamisega ning erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke,“ märkis peaminister
Michali sõnul jälgib valitsus relvastatud konflikti arenguid Lähis-Idas, mis on märkimisväärselt mõjutanud energiahindasid maailmaturul. „Vajadusel kaalume erinevaid meetmeid,“ ütles ta.
Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid kaugtöö prioriteetsust ja selle arengut toetavaid samme (nr 940), energia hinnatõusude ja inimeste toimetuleku kohta (nr 942) ning vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ja LGBT+ inimeste suhtes (nr 959).
Tagasi lükati üks eelnõu
Eesti Keskerakonna esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed“ (842 OE) eelnõuga sooviti teha valitsusele ettepanek alandada mootorikütustele rakendatav käibemaksumäär 13 protsendile üheks aastaks ja jätta ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus mitmetele kütuseliikidele.
Otsus jäi vastu võtmata, sest selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 saadiku toetust.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Vladimir Arhipov, Rain Epler ja Peeter Ernits.
.Istung lõppes kell 21.17.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
