Riigikogus käsitleti energeetikaga seotud küsimusi
Arupärimistele vastasid peaminister Kristen Michal ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Riina Solman ja Priit Sibul esitasid peaminister Kristen Michalile arupärimise energeetikavaldkonna kohta (nr 724).
Arupärijad soovisid teada, miks valitsus on asunud langetama energeetikavaldkonnas ulatustiku mõjuga üksikotsuseid, rikkudes põhimõtet, et energiamajanduse pikaajalised otsused kujundatakse energiamajanduse arengukava alusel, mille projekt on alles kooskõlastusfaasis.
Michal selgitas, et uus koalitsioon on kokku leppinud energeetikas ühise eesmärgi tagada varustuskindlus ja majanduse konkurentsivõime. „Selleks algatame tuumaelektrijaama eriplaneeringu, mis eelmises koalitsioonis oli kahtluse all või mis poleks õnnestunud. Kuulutame välja maismaa tuuleparkide vähempakkumise,“ ütles peaminister. See on vajalik, et saada kõrgemat lisandväärtust, et meie tööstused oleks ekspordivõimelised, et oleks rohkem soodsat ja puhast energiat. „Eesmärk on loomulikult vähendada meie sõltuvust imporditud energiast ja fossiilsetest kütustest. Fossiilsete kütuste mure on lisaks saastamisele ka väga kõrge hind.,“ ütles Michal.
Ta viitas Soome näitele, et soodsama elektri saamiseks vajame nii taastuvat kui tuumaenergiat. „Aga tuumaenergia rajamine on pikk protsess, isegi kui väga kiiresti toimetada – tegemist on ligikaudse hinnanguga – võtab see umbes 10–15 aastat,“ nentis Michal. Tema sõnul tähendab see, et vahepealsel ajal saab meile soodsat ja puhast energiat toota tuul. „Seetõttu lähme edasi tuumajaama eriplaneeringuga, aga ka maismaa tuuleparkide vähempakkumisega ning loome regulatsiooni ja võimalused salvestuse edasiarenguks,“ ütles Michal.
Ta märkis lisaks, et Eesti vajab kindlasti uusi elektri välisühendusi, sest mida tugevamalt on Eesti seotud naaberriikidega, seda turvalisemalt saame ennast tunda. „Ka turu ehk elektrikaubanduse vaates vajame ühendusi kindlasti juurde,“ märkis Michal.
Ta toonitas, et elektrit toodetakse just seal, kus see on parajasti kõige odavam, ning selliselt toodetud elekter jõuab ka kohtadesse, kus odavat elektrit parajasti toota pole võimalik. Ülekandevõimsust on Eestil vaja juurde nii põhja kui lõuna suunas, ütles Michal.
Michal vastas veel arupärimisele peaministrina jätkamise (nr 728) kohta.
Arupärimistele energia varustuskindluse (nr 717), meretuuleparkide (nr 722) ja plahvatuslikult kasvanud kormoranipopulatsiooni (nr 725) kohta vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijad võtsid menetlusest tagasi peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimise NATO saladuse loa puudumise kohta (nr 727).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Anti Poolamets, Lauri Läänemets ja Vladimir Arhipov.
Istung lõppes kell 20.04.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
