Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil valitsuse usaldusküsimusega seotuna vastu lasterikka pere toetusi kärpiva seaduse ning alustas usaldusküsimusega seotud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri tõstva eelnõu arutelu, mis jätkub kell 10 algaval täiskogu istungil.

Vastu võeti kaks seadust, üks otsus ja üks avaldus

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE), mille arutelu jäi nii esmaspäevasel kui ka teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli.

Seaduse kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus, mida on 200 euro võrra vähem kui praegu. Riigikogu eelmises koosseisus vastu võetud ja tänavu 1. jaanuarist jõustunud muudatustega tõusis lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Valitsus on põhjendanud toetuste kärpimise vajadust sooviga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Samuti tunnistatakse kolmapäeval vastu võetud seadusega kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustas valitsus teise lugemise eel eelnõust välja võtta sätte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele tänavu 31. detsembril ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel on selleks tänavu õigus tekkinud või veel tekib.

Seadusega loobutakse ka 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse pensioniindeksiga indekseerimisest. Samas kasvab riigi makstav elatisabi alates 2024. aasta 1. jaanuarist 100 eurolt 200 eurole kuus. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jõustub kogu seadus 1. jaanuarist 2024.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 15. mail ning tähtajaks esitati sellele 388 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid täna sõna Kert Kingo ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Riina Solman Isamaa ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist. Läbirääkimistel osalesid Riigikogu liikmed ka esmaspäevasel ja teisipäevasel istungil.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja selle vastu oli 37 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmete nimetamine“ (24 OE), millega nimetati Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeteks Riigikogu liikmed Kert Kingo ja Urve Tiidus. Töörühma moodustavad ELi liikmesriikide parlamendid koos Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga. Töörühma põhiülesanne on teha Europoli tegevuse üle poliitilist järelevalvet.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmist toetas 84 ja üks saadik jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis vastu 94 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtmisest“ (228 AE), kus nõuab Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsub looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali. Juuniküüditamise mälestuspäeva järel tehtud avalduses mälestab Riigikogu kõiki Nõukogude Liidu ja tema õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni agressioonikuritegude, genotsiidi ja küüditamiste ohvreid.

Riigikogu märgib avalduses, et Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on Teisest maailmasõjast saadik kõige jõhkram agressiooniakt Euroopas, mis nõuab adekvaatset õiguslikku reaktsiooni. Agressioonikuritegu on avalduse kohaselt raskeim rahvusvaheline kuritegu, mis on kõigi teiste Ukrainas toime pandud kuritegude algpõhjus ja viib järgmiste raskete kuritegude toimepanemiseni, ning selle sooritajate vastutusele võtmine on kogu rahvusvahelise kogukonna kohus. „Maailma riikide kohus on lisaks genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude sooritajatele võtta isiklikule vastutusele Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijad, ettevalmistajad, vallapäästjad ja täideviijad,“ seisab avalduses.

Riigikogu osutab, et agressioonikuritegu on olemuslikult riigi juhtkonna poolt sooritatud kuritegu ning juba Nürnbergi hartas sõnastati põhimõte, et agressioonisõja juhid, organiseerijad, algatajad ja kaasaaitajad, kes osalevad sõjaplaani koostamisel või täideviimisel, vastutavad kõigi tegude eest, mis selle plaani elluviimisel on ükskõik millise isiku sooritatud. „Ilma agressioonikuriteo toimepanijate üle kohtupidamiseta ei ole võimalik saavutada õiglast ja kestvat rahu nii Ukrainas kui ka kogu Euroopas,“ seisab avalduses, mille kohaselt tuleb Venemaa Föderatsiooni juhtkonna poolt toime pandud agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks luua ÜRO Peaassamblee egiidi all rahvusvaheline eritribunal.

Avalduse kohaselt seab Riigikogu Ukraina-vastase agressioonikuriteo üle kohtupidamiseks rahvusvahelise eritribunali loomise ja käivitamise Eesti välispoliitilise tegevuse prioriteediks. Riigikogu kutsub valitsust ja presidenti tõstatama selle küsimuse kõigil kohtumistel teiste riikide valitsustega, kõigis rahvusvahelistes organisatsioonides, kus Eesti on liige, ja kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus Eesti osaleb, ning tugevdama koostööd Ukraina valitsusega agressioonikuriteo uurimisel ja kurjategijate kohtu alla toomisel. „Riigikogu kutsub maailma riikide valitsusi ja parlamente, eriti Eesti liitlasi, üles aktiivselt toetama rahvusvahelise eritribunali loomist ÜRO Peaassamblee egiidi all,“ seisab avalduses.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Riigikogu võttis avalduse vastu üksmeelselt, 85 häälega.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (144 SE), millega luuakse õiguslikud alused, mis võimaldavad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad.

Seletuskirja kohaselt on kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit vaja muu hulgas seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui ka Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis on seletuskirja kohaselt praeguses julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.

Seadus näeb ette valitsuse õiguse otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras.

Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta. Valitsuse korraldus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringute kehtivuse kuni uute planeeringute kehtestamiseni. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb koostamisel olevates planeerimismenetlustes valitsuse korraldusega arvestada või vajadusel algatada kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine.

Natura 2000 võrgustiku aladel kehtestatakse seaduse kohaselt eraldiseisev hindamismenetlus, mis on seni olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Muudatusi kohaldatakse esialgu vaid juhul, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine.

Teise lugemise eel tegi riigikaitsekomisjon muudatuse, mille järgi on Kaitseministeeriumil kohustus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli paikneb, kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Arvestades inimeste elukoha olulisust, nähakse muudatusega ette, et kui võõrandatakse elamiseks kasutatava hoonega kinnisasi, makstakse tasu, kus hoone väärtus on arvestatud ilma kulumita, et muuta uue kodu leidmine kergemaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul Isamaa, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Ester Karuse Keskerakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 59 ja selle vastu hääletas 26 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (215 SE), millega muudetakse kohalikele omavalitsustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid.

Eelnõuga suurendatakse alates 2024. aastast residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 1,88 protsendilt 2,5 protsendile, vähendades samal ajal muult maksustatavalt tulult, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu, eraldatavat tulumaksu 12,06 protsendilt 11,89 protsendile. Tulumaks laekub maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Rain Epler, Alar Laneman, Evelin Poolamets, Kert Kingo, Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Jaak Valge, Anti Poolamets, Ants Frosch, Arvo Aller, Mart Helme, Kalle Grünthal, Rene Kokk, Leo Kunnas ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Tõnis Lukas, Andres Metsoja, Mart Maastik, Helir-Valdor Seeder, Riina Solman, Priit Sibul ja Urmas Reinsalu Isamaa, Jaanus Karilaid, Andre Hanimägi, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Jaak Aab, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Tanel Kiik ja Tõnis Mölder Keskerakonna ning Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Lisaks sõnavõttudele tegid saadikud ka arvukalt vastusõnavõtte, milleks Riigikogu kodu- ja töökorra seadus annab võimaluse, kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 40 ja selle vastu hääletas 57 Riigikogu liiget.

Usaldusküsimusega seotud maksueelnõu arutelu jäi pooleli

Istungil jäi pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) arutelu, mis jätkub neljapäeval kell 10 algaval täiskogu istungil. Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb eelnõu järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel viis protsenti aastas tõstetud. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse eelnõuga maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks eelnõu kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 1000 liitri kohta 21 eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 230 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines sõnavõtuga valitsuse esindaja, rahandusminister Mart Võrklaev, kellele iga Riigikogu liige sai esitada kuni kaks küsimust. Küsimuste-vastuste vooru järel algasid läbirääkimised, kus võtsid sõna Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Kert Kingo, Mart Helme, Rain Epler, Anti Poolamets ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Priit Sibul ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Läbirääkimised, kus võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, jätkuvad neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu toimub eelnõu lõpphääletus.

Eelnõu arutelu ajal tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lühendada kolmapäevase istungi tööaega ning lõpetada istung kell 7, kuid täiskogus ei leidnud see toetust. Ettepaneku poolt hääletas 22 ja selle vastu oli 41 Riigikogu liiget.

Teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kolme eelnõu – hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE) ega valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) – ei jõudnud Riigikogu kolmapäevasel istungil arutada. Lisaks neile lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE) ja Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE) esimene lugemine.

Peaminister Kaja Kallas loobus tööülesannetele viidates vastamast Riigikogu liikmete arupärimistele perehüvitiste vajaduspõhisuse (nr 1), lasterikastele peredele suunatud toetuste sõnamurdliku vähendamise ja tühistamise (nr 7) ja riigieelarve puudujäägi kohta (nr 10). Neile arupärimistele vastamine lükkub edasi.

Samuti lükkub edasi maksupaketi terviklike mõjude (nr 235), pronkssõduri eemaldamise (nr 45), piiritaristu (nr 195), elektrooniliste sigarettide kasutamise (nr 377), haiguspäevade hüvitamise (nr 39), Tallinna Haigla rajamise (nr 53 ja nr 117), tervishoiu olukorra (nr 104 ja nr 494), tervishoiu rahastamise (nr 519), alkoholisurmade (nr 485), ravijärjekordade (nr 486), narkootikumidega seotud surmade (nr 496), Ida-Virumaa olukorra (nr 12 ja nr 56), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22), kormoranide (nr 276), linnastumise pidurdamise ja maaelu väljasuretamise (nr 376) ning regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495) esitatud arupärimistele vastamine, milleni päevakorras ei jõutud.

Riigikogu ei kuulanud ära ka Riigikohtu liikme Margit Vuti ametivannet ega riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaadet kohtukorraldusest, sest ettekandjatel ei olnud võimalik istungil osaleda. Mõlemad punktid olid algselt Riigikogu teisipäevase istungi päevakorras, kust need lükkusid tööaja lõppemise tõttu kolmapäevasesse päevakorda. Samuti ei vastanud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimisele (nr 433), mille arupärimise esitajad võtsid tagasi.

Riigikogu istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside