Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil vastu ühe seaduse ja lõpetas kaheksa eelnõu esimese lugemise; tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli tänavuse riigieelarve seadust muutva eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamine, mis jätkub neljapäevasel täiskogu istungil.

Riigikogu võttis 56 häälega vastu sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendamise ja tulumaksuseaduse § 34 muutmise seaduse (260 SE), mis annab tööandjatele võimaluse maksta haigestunud rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist, kõrvaldades nii töötajate ebavõrdse kohtlemise.

Töötajale tagab haigestumise korral asendussissetuleku esmalt tööandja ja seejärel Tervisekassa. Tööandja peab maksma töötajale 4.−8. haiguspäeva eest kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Lisaks on tööandjal võimalik kuni kohustusliku hüvitise maksmise perioodi lõpuni maksta maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist, et töötajal säiliks sel ajal keskmine töötasu.

Raseduseaegse haigestumise või vigastuse tõttu tööst vabastatud naisele ei võimalda kehtiv seadus aga tööandja vabatahtlikku haigushüvitist maksta, mille tõttu võib raseda asendussissetulek olla teistest töötajatest väiksem. Rasedale maksab haigushüvitist Tervisekassa 70 protsendi ulatuses tema eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Seadusemuudatus annab tööandjale võimaluse säilitada haiguse perioodil keskmise töötasu ka rasedale. Võrdse kohtlemise tagamiseks on kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksust vabastatud. Hüvitise sotsiaalmaksusoodustus laieneb muudatuse järgi ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Teisel lugemisel tehti eelnõusse täiendus, mis välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja arvestusliku haigushüvitise tuludest mahaarvamise ja sedakaudu tulumaksust vabastamise, kuivõrd nii tööandja kui ka Tervisekassa makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad.

Muudatus on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis kaheksa eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.

Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas kaks ja selle vastu hääletas 72 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis eelnõu“ (313 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kaks, selle vastu aga 68 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kaks ja selle vastu 72 saadikut.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE), mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas üks, selle vastu aga 68 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas kaheksa ja selle vastu oli 60 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE), mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Eelnõuga tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas neli, selle vastu aga 56 saadikut.

Esimese lugemise läbis valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE), mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.

Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist ei toetanud keegi ja selle vastu hääletas 55 saadikut.

Riigikogus läbis esimese lugemise rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), mis muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab Ukraina toetuseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust.

Kui praegu saab noorte huviharidusega seotud kulusid maha arvata kuni õppija 18-aastaseks saamiseni, siis eelnõuga pikeneb kulude mahaarvamise õigus üle 18-aastaste õppijate puhul kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppe tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Samuti pikendatakse eelnõuga ühe aasta võrra ehk kuni 2024. aasta 31. detsembrini Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 11 ja selle vastu oli 43 Riigikogu liiget.

Pooleli jäi tänavust eelarvet muutva eelnõu teine lugemine

Riigikogu kolmapäevasel istungil jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE) teine lugemine. Eelnõuga muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Leo Kunnas ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, samuti esines kõnega fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist alustas Riigikogu kella 2.15 ajal. Teiseks lugemiseks esitasid fraktsioonid ja saadikud eelnõule kokku 88 muudatusettepanekut, lisaks tegi ühe mitmest muudatusest koosneva ja valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku rahanduskomisjon.

Kolmapäevase istungi lõpuks jõudis parlament 89 muudatusettepanekust läbi vaadata 41. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on palunud täiskogul järjest kõik muudatusettepanekud läbi hääletada ning on võtnud iga hääletuse eel 10 minutit vaheaega. Ükski opositsiooni muudatus ei ole toetust leidnud. Muudatusettepanekute läbivaatamine jätkub täna kell 10 algaval täiskogu istungil.

Edasi lükkub veel 11 eelnõu arutelu

Kolmapäevase istungi päevakorrast lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi veel viie valitsuse algatatud eelnõu arutelu. Edasi lükkub ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE) esimene lugemine.

Lisaks lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (78 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (73 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (79 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Leo Kunnase algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (29 SE), Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Ants Froschi algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (72 SE) ning Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) esimene lugemine.

Riigikogu istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.32.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]