Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus ei leidnud tänasel istungil toetust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) nägi ette laiendada isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Seaduse senist sätet, millega riik maksab sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on 8-aastane, nähti ette laiendada muudatusega lasterikka pere kõigi laste 19-aastaseks saamiseni.

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Martin Helme tõi välja, et eelnõu on vajalik, et laiendada isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. „Eesmärk on luua lasterikastele peredele majanduslik kindlustunne, et laste kasvatamine lasterikkas peres oleks senisest enam riigi erilise hoole all. See vanem, kes tahab lastega kodus olla ning pühenduda laste kasvatamisele, saaks seda teha turvalisemas keskkonnas,“ ütles ta.

„See tähendab seda, et lapsevanem, kellel on kodus täisealised lapsed, selle eest riik sisuliselt kannab tervisekindlustusmakse ehk tal on tervisekindlustus. Kui praegu oli see ainult kuni 8-aastaste laste puhul niimoodi, siis nüüd oleks kuni laste täisealiseks saamiseni,“ sõnas Helme.

Helme tõi välja, et tänase Eesti suurimaks probleemiks on kahanev sündimus ja rahvaarv. „Selle tagajärjel rahvastik vananeb ja taastepotentsiaal halveneb,“ ütles ta. „Probleemi lahendamiseks on vaja kasutada meetmete paketti, mis muudaksid kogu maksusüsteemi ja toetuste süsteemi õiglasemaks ja arvestaksid lastekasvatamise panust ühiskonda,“ lisas ettekandja. Helme tõi välja ka väljarände mõju.

„Praeguse seaduse paragrahvi alla kuulub umbes 1500 inimest ja selle riigieelarveline kulu on laias laastus kaks miljonit eurot. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni arvutuste kohaselt laieneks, ütleme, laias laastus kahekordistuks see inimeste ring ja lisanduv kulu jääb vahemikku 1,5–2 miljonit. Kokku on selliseid vanemaid, kelle kodus kasvab kolm või enam kuni 19-aastast last, Eestis 17 443,“ ütles Helme. Ta kutsus üles kõiki seda eelnõu toetama.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Urve Tiidus andis ülevaate komisjoni arutelust. Ta ütles, et komisjon kuulas ära ka valitsuse seisukoha nimetatud eelnõu kohta ning tõi välja, et valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Tiidus tõi välja põhjused, miks valitsus eelnõu ei toetanud.

„Esimene põhjus oli see, et mõju riigieelarvele on suurem, kui menetletavas eelnõus on prognoositud,“ ütles ettekandja. „Sotsiaalsete mõjude suhtes on valitsuse seisukoht see, et analüüs on olnud vähene. Vabariigi Valitsus märgib rahanduskomisjonile esitatud arvamuses, et eelnõu soodustab lapsi kasvatavate vanemate pikaajalist eemalejäämist tööhõivest ning seeläbi vähendab lastega perede pikaajalist toimetulekut,“ sõnas Tiidus.

Tiidus tõi välja, et ka rahanduskomisjon keskendus tööhõivega seotud teemadele. „Arutati, milline on eelnõu mõju kodus oleva vanema tööle naasmisele, kuidas see kõik mõjutab tööturu paindlikkust. Avaldati arvamust, et eelnõu raskendab tööturule naasmist, võib-olla vähendab motivatsiooni sinna tööturule naasta,“ sõnas ta.

Tiidus lisas, et komisjonis peatuti veel rahalise mõju prognoosimise erinevustele. Ta tõi välja, et rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist tegi ettepaneku seda eelnõu mitte tagasi lükata, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ütles, et nad toetavad seda eelnõu.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 saadikut, vastu 22 saadikut, erapooletuid saadikuid oli 6. Seega langes eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610111000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside